[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

oiᴜtama1 v <oiᴜtaʔ, oiuda> , .oitama <.oitaʔ, .oita>
1. folk ulatama, andma ▪ oiut´ õks ar säläst .uhkõ kuuba, .puhta .rõiva puie .pääle (rahvalaulust) andis seljast uhke kuue, puhta rõiva puude peale; kui .naate õks teil jako jagamahe, tulõ ossa oiutama (rahvalaulust) kui hakati teile jagu jagama, tuleosa ulatama; .pääle kõrrast õks kõigilõ annivaʔ, olut näile oiutivaʔ (rahvalaulust) järjest kõigile juurde andsid, õlut neile ulatasid; ubinat nakaʔ sa‿ks .oitamma, verevät iks no .marja .müümä (rahvalaulust) õuna sa hakka ulatama, punast marja müüma. Vrd oiᴜtõlõma
2. folk muutma, liigutama ▪ kui ma õks jäl kodo palotõllõ, hüdseunikost oiuda (rahvalaulust) kui ma jälle kodu põletan, söehunnikuks muudan; Essu oiut´ õks sis kinni tuu ussõ, pand´ lukko .loohvka taba (rahvalaulust) Essu pani siis kinni selle ukse, pani lukku kena taba