Leitud 1 artikkel
morɪhuma v <morɪhudaʔ, morɪhu> kõhnuma, lahjaks jääma ▪ arʔ morɪhunuʔ om, jovva‿i .kävvügi ta on [nii] kõhnunud, ei jõua käiagi; iih õks oll´ täl must morihunu, künnütäkk täkerdünü (rahvalaulust) ees oli tal nälginud must [hobune], kängu jäänud künnitäkk; tuu .olle täkk täietet, must ruun morihunu (rahvalaulust) too täkk oli täitanud, must ruun kõhnunud. Vrd kesähümä, .kindsuma, kängehümä, kängähümä, .lõpma, täkerdümä