[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

meeli|mari s <meeli|maŕa, meeli|.marja> folk meelimari (hellitussõna), hea, kallis ▪ toolõ tekkö õks jäl tinast püssäkene, meelimari mõõgakõnõ (rahvalaulust) talle tekkis tinast püssikene, meelimari mõõgakene; sis .saadõ õks ti, kullaʔ, .tuuhtõ kodo, meelimari .tuuhtõ .majja (rahvalaulust) siis saate te, kullad, sinna koju, meelimari sinna majja; jummal´ and´ õks ka mullõ .õigõ unõ, meelimaŕa magamise (rahvalaulust) jumal andis mullegi õige unenäo, meelimarja magamise. Vrd mesimari