[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

lühkokanõ dem adj <lühkokasõ, lühkokast> , lühkokõnõ <lühkokõsõ, lühkokõst> lühikene ▪ .hammõtükk´ ka lühkokõsõst är jäänᴜ̈ʔ särgiräbal ka juba lühikeseks jäänud; künnel´ oll´ väiga lühkokõnõ küünal oli väga lühikene; .könge jäänᴜ̈ʔ, kui kanamuna veerᴜ̈s, jämme, lühkokanõ kängu jäänud, veereb nagu kanamuna, paks, lühikene [inimene]; kual ommaʔ õks naaʔ jalaʔ lühkokõsõʔ, .armaʔ seereʔ ahtakõsõʔ (rahvalaulust) kellel on jalad lühikesed, armsad sääred ahtakesed. Vrd .lühko, .lühkäne