[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

lõpõng s <lõpõngu, lõpõngut> lõpetus, lõpetamine; lõpp ▪ tuu uni oll´ inne Eesti sõ̭a lõpõngut too unenägu oli [mul] enne Eesti sõja (vabadussõja) lõppu; teke‿ks lõpõng mi laululõ, ots umalõ ilolõ (rahvalaulust) tehkem lõpetus laulule, ots oma meelelahutusele; saa lõpõng .lõunast, saa pudõ̭r poolõst pääväst (rahvalaulust) [lõikuse] lõpp jõuab lõunaks, [lõpe]puder saab keskpäevaks. Vrd lõping, lõpp, lõpunǵ, lõpõndik