[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

lõbahutma v <lõbahuttaʔ, lõbahuda ~ lõbahuta> alla neelama, kugistama, kiiresti ära sööma; lõmpsama ▪ tsiga oll´ .vällä päsnᴜ̈ʔ ni kohetusõ ar lõbahhutnuʔ siga oli välja pääsenud ja taigna ruttu alla kugistanud; vanahalv nägi kassikõist ni lõbahut´ arki kassikõsõ (muinasjutust) vanapagan nägi kassikest ning neelaski kassikese alla; suur kuvvõpangilinõ .katla sai pernaasel .ruuga keedetüs, midä kõõst ütes kõrras tälle lõbahuttaʔ sai (muinasjutust) perenaisel sai suur kuupangeline katel suppi keedetud, mida sai talle (ahjualusele) kõigest üheks korraks lõmpsata. Vrd lõksahutma, lõnksahutma, neelähämä, neelähütmä