[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

elo|elläi s <elo|eläjä, elo|eläjät> kasuloom, kasvama jäetud loom, eluloom ▪ .aeti Sibirähe, jäi kõ̭ik´ elo .maaha, kõ̭ik´ eloeläjäʔ, kõ̭ik´ jäiʔ kodo aeti Siberisse, jäi kogu majapidamine maha, kõik kasuloomad, kõik jäid koju

hankatś adj <hankatsi, hankatsit> kängunud, kidur (loom) ▪ sääne hankatś om, tiiä‿i, kas tuust saa eläjät selline kidur on, ei tea, kas tast saab elulooma. Vrd hangunõ, kändsak

jõlbasnik P s <jõlbasniku, jõlbasnikko> paigalpüsimatu isik v loom, hulkuja ▪ meil lehem om paraś jõlbasnik meie lehm on paras hulkuja. Vrd joosɪk1, .jõõsnik, kedro, kedrᴜś

krõ̭im|nõ̭na s <krõ̭im|nõ̭na, krõ̭im|nõ̭nna> kriimik; kirju peaga loom; kriimulise näoga inimene ▪ krõ̭imnõ̭nagaʔ hobõnõ kirju koonuga hobune; mõsõʔ arʔ suu, käüt ku määne krõ̭imnõ̭na piltl pese nägu ära, käid [ringi] nagu mingi kriimik

limpś|kõrv s <limpś|kõrva, limpś|.kõrva> lontkõrv; lontis kõrvadega (loom) ▪ limpś.kõrvogaʔ tsiga lontis kõrvadega siga; mi pinil lääki‿i kõrvaʔ .kirki, limpśkõrv .omgi meie koeral ei lähegi kõrvad kikki, [ta] ongi lontkõrv. Vrd lont´|kõrv

nudrets adj s <nudredsa, nudretsat> , nutrets <nutredsa, nutretsat> peitmunandiline (loom); ühe munandiga loom (täkk, sõnn) ▪ ost´ no nudredsa täku ostis nüüd [siis] peitmunandilise täku; üte munagaʔ esäne om nudrets ühe munandiga isane on nudrets; üte türägaʔ sõ̭nń, tuu om nutrets, huu mano lasõt, .poiga saa‿aiʔ, nimäʔ ommaʔ väega vihasaʔ kaʔ, kuradiʔ ühe türaga (munandiga) täkk, too on nudrets, [kui] mära juurde lased, poega ei saa, nemad on väga vihased ka, kuradid

pokan ~ pokań adj s <pogana, poganat>
1. sündsusetu; ropp ▪ .jürk´mine om pokań sõ̭na, mis tast sitast kirotaʔ jürkmine (coitus) on ropp sõna, mis tast, sitast, kirjutada; .väega pokan ku .tütrik om puŕoh on väga sündusetu, kui tütarlaps on purjus; no om pokań kaiaʔ, ku noorõʔ .kargasõʔ nüüdsel ajal on inetu vaadata, kui noored tantsivad
2. saastane, roojane (loom) ▪ koŕaś kõ̭ik´ seeneʔ, mis õnnõ .silmä puttuʔ, kas .puhtaʔ vai poganaʔ korjas kõik seened, mis aga silma puutusid, kas puhtad või saastased (ussitanud); meil ei pandaʔ hainalotsit rohos, tä pokań om meil ei peeta madusid [arsti]rohuks, ta on roojane (loom); sa piät kõõ poganamb olõma ilma pääl sina (madu) pead olema kõige roojasem ilma peal
3. kirumissõna ▪ kusõʔ ommaʔ .luidsõʔ, poganaʔ kiisad, kuramused, on luised; mis tä, pokań, tah laul mis ta, pagan, siin laulab; pokań, kohe no lätś kuramus, kuhu [ta] nüüd läks. Vrd halv, juudas, kurat´, kuri, pagand´, .perkläne, päätigo, vana|halv, vana|jaak, vana|tikõ, äi, äio, äiolanõ

pusan I s <pusana, pusanat> punnkõht, väike punnkõhuga loom v laps ▪ härǵ ku pusanakõnõ, .latsi ka tuu .perrä üldäs härg nagu pisike punnkõht, lapsi kutsutakse ka selle eeskujul; sa olt ku pusan piltl sa oled nagu punnkõht. Vrd puśo2