[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

aid|viiŕ s <aid|veere, aid|viirt> aiaäär(ne ala) ▪ lasõ .lehmi aid.viirde lasen lehmi aia äärde; aidveereh om, kaeʔ, ni pää ribah tõõsõl aia ääres [ta] on, vaata, ja pea ripakil teisel (joodikust); .tossas pääle maah, kui .lõpnu lehmä mago aidveereh tossab muudkui maas [magada] nagu lõpnud lehma magu aia ääres; minge‿ks no, nõiaʔ, nõgõssihe, minge‿ks, arstiʔ, aid.viirde (rahvalaulust) minge nüüd, nõiad, nõgestesse, minge, külatohtrid, aia äärde

kala|liiḿ s <kala|leeme, kala|.liimi ~ kala|liimt> / <kala|leeme, kala|.liime ~ kala|liimt P> vähese veega kalaleem (tervetest kaladest), kalasült ▪ inäbüsi tette kala.liime särest P tavaliselt tehti kalasülti särjest

kanõbi|liiḿ s <kanõbi|leeme, kanõbi|.liimi ~ kanõbi|liimt> / <kanõbi|leeme, kanõbi|.liime ~ kanõbi|liimt P> kanepipiim ▪ .pekligaʔ tambɪti .huhmrõh kanõbi teräʔ ärä, sis säält tetti toda kanõbi.liimi, tuu oll´ .valgõ nigᴜ piim uhmrinuiaga tambiti uhmris kanepiterad ära, siis tehti neist toda kanepipiima, too oli valge nagu piim

liig|jahᴜʔ pl s <liig|.jauhhõ, liig|.jauhhõ> kliid ▪ liigjahᴜʔ ka mõ̭ni .ütles, tuu .omgi liivjauhh, mis tuu kõ̭gõ edimält ala jääss mõni ütleb ka liigjahu, need ongi kliid, mis kõige esmalt alla jäävad; liigjahuʔ .anti iks eläjile kliid anti ikka loomadele. Vrd liivjauhh

liiv|jauhh s <liiv|jauha, liiv|.jauhha> / <liiv|jauhu, liiv|.jauhhu> (hrl pl) kliid ▪ kui edimält läbi kivi lastas, sis tuu .omgi liivjauhh kui [terad] esmalt läbi veski lastakse, siis need [seemnekestad] ongi kliid; liivjauhaʔ mis ala .juuskvaʔ, peenᴜ̈keseʔ, noid .tsialõ pandas kliid, mis alla jooksevad, [on] peenikesed, noid pannakse seale [toiduks]. Vrd liigjahᴜʔ

põhk|hiiŕ s <põhk|hiire, põhk|hiirt> hrv rott. Vrd joosɪtõlija, võhl2, võhn, võhr

vaha|liiḿ s <vaha|leeme, vaha|.liimi ~ vaha|liimt> mesi, meejook (meekärje leotis) ▪ minnu .miigaʔ raviti, .vasta võõdõti vahaleemel (rahvalaulust) mind toideti meega, võeti vastu meejoogiga

viiŕ|pakk s <viiŕ|paku, viiŕ|pakku> põllurull ▪ kui vili är külbetäs, sis veerᴜ̈tedäs, pandas tuu hobõsõ ette .väega jämme pakk, tuud .kutstas viiŕpakk kui vili maha külvatakse, siis rullitakse [maad], pannakse see hobune väga jämeda paku ette, toda kutsutakse põllurulliks; viiŕpakugaʔ lastas nurḿ tasatsõs, sis om hüä .niitäʔ .tõugu rulliga tehakse põld tasaseks, siis on [hiljem] hea suvivilja niita. Vrd trull´, .vaal´ka