Leitud 1 artikkel
lehe|kõrd s <lehe|kõrra, lehe|.kõrda> hõberahadest kee, millele on lisatud mõned lehekujulised (hõbe)ripatsid ▪ kõkõ inne .küsse .hammõ, .sukmani, vüü, sõlõ, ristikõrra, lehekõrra, tsäposkit, põllõ, suurõ śolgadsõ räti, särgi, räbigu, kasuga, kapudaʔ, .kindaʔ, .saapaʔ ja .andõʔ ka kõõʔ, miä tälle vaja .olleʔ, ni .küsse üte kõrragaʔ arʔ tuu võõrasimä tütär nuidõ vana.halvu käest (muinasjutust) kõigepealt küsis särgi, sukmani, vöö, sõle, ristikorra, lehekorra, tsäposkaid, põlle, suure siidräti, pealiskuue, suvekuue, kasuka, sukad, kindad, saapad ja kõik (pruudi)anded ka, mis tal vaja läksid, ning ta küsis [kõik] ühe korraga ära, too võõrasema tütar nonde kuradite käest; rida- saasõ õks -lipsost lehekõrd, kardohkest su kaaladseʔ (rahvalaulust) rõikalipsudest saab lehekord, kartulitest su kaelaehe. Vrd leheʔ