[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

lainalinõ adj s <lainalitsõ, lainalist>
1. folk leinaline, leinaja ▪ tarõ .jäie .täüsi .vaesit, lavvaʔ .täüsi lainalitsi (rahvalaulust) tare jäi täis vaeseid, lauad [jäid] täis leinalisi. Vrd leinaline
2. kurb ▪ selle timä om lainaline, et täl olõ‿i .rõ̭õ̭mu sellepärast ta on kurb, et tal ei ole [enam] rõõmu; mille .kundu kurvalinõ, mille .laani lainalinõ (rahvalaulust) miks on mets kurvameelne, miks on laas leinast kantud. Vrd kaiholinõ, kah´olinõ, kurvaline, leinaline