[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

laapa1 s <laapa, laapat>
1. ujulest ▪ hani laapaʔ ommaʔ magusaʔ hane ujulestad on maitsvad; luigal ommaʔ mustaʔ laapaʔ luigel on mustad ujulestad; järveh õks nä hinnäst hel´otasõʔ, .laskvaʔ lakk´a ummi .laapo (rahvalaulust) järves nad (konnad) ennast hõljutavad, oma lestad laiali ajavad
2. ankruharu ▪ om üte laapagaʔ, om katõ laapagaʔ jaakarit, om kuvvõ laapagaʔ kaʔ on ühe haruga, on kahe haruga ankruid, on kuue haruga ka

laapa2 adj s <.laapa, laapat> korratu; lohakas (inimene) ▪ laapa inemine om sääne vetel´ ja kõrraldaʔ lohakas inimene on selline lodev ja korratu; käüse kui laapa, .rõivaʔ .riste säläh, suu ammulõ P käib kui lohakas [inimene], riided risti seljas, suu ammuli. Vrd laapanõ, labõra, laoss2, lohak, lopak, robi2, ropak, ropakunõ

laapa|jalg s <laapa|jala, laapa|.jalga> lestjalg, ujulestaga jalg ▪ laapajalal om .varbidõ .vaihõl nahk lestjalal on varvaste vahel nahk