[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.kuulja|sõ̭naʔ pl s <.kuulja|sõ̭nno, .kuulja|sõ̭nno> / <.kuulja|sõ̭nnu, .kuulja|sõ̭nnu>
1. palved matusetalitusel v surnu kirstupanemisel; surnuitk ▪ .kuuljasõ̭nnu üteldi .kuuljalõ ka peräst .kirstu .pandmist palveid loeti surnule ka pärast kirstupanekut; papṕ proovot´ ja lugi .kuuljasõ̭naʔ papp pühitses surnu ja luges matusepalved. Vrd ikk, .kuuljaikk
2. loits kodukäija vastu ▪ kõnõldas, et täl olliʔ .kuuljasõ̭naʔ kaʔ räägitakse, et tal oli loits kodukäija vastu ka