[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

koss s <kossa, .kossa>
1. juuksepats, palmik ▪ katś ilosat .kossa sälä pääl, pikki .kossõgaʔ .tütrik kaks ilusat patsi selja peal, pikkade patsidega tüdruk; mõ̭nõl seto .tütrikol om viil koss, .väiga .harva mõnel seto tüdrukul on veel pats, [aga] väga harva; hiusś om meil naisil palmituʔ kattõ .kossa juus on meil naistel palmitud kahte patsi; palmɪtś hobõsõ lehe .kossa palmis hobuse laka palmikusse; ko sõnna .kullõ‿i, sis kossa panõ jala ala kui [tüdruk] sõna ei kuula, siis panen patsi jala alla. Vrd kruntś, plett´
2. (hrl pl) linadest patsid, palmikupaar (seto naise soengu osa) ▪ mul om parhillaʔ ka linonõ koss mul on praegu ka linadest palmik [alles]; kossaʔ tetti linost, .hiusõgaʔ palmidsi kossaʔ kokko vahru .muudu palmikud tehti linadest, juustega palmitsesin kokku võru moodi; mi palmi linaʔ .hiusidõgaʔ kokko, sis mähɪtäs kossaʔ .ümbre pää me punume linad juustega kokku [palmikuks], siis mässitakse patsid ümber pea; linakossaʔ nigu sarvõʔ pääh linapalmikud nagu sarved peas; kossaʔ pääh, magasi nigu kannu otsah linapalmikud peas, magasin nagu kännu otsas; .suitoisist linost tetteväʔ katś .hüäge jämmet .kossa, sis pal´mɪtevvaʔ nuuʔ ka .kuage ummi .kossõgaʔ üteh P soetud linadest tehti kaks parajalt jämedat patsi, siis palmiti nood ka kumbki oma patsidega [kokku]. Vrd kossak, kossalinaʔ

kõivo|sõir s <kõivo|sõira, kõivo|.sõira> piltl urvaplaaster, vits; nahatäis ▪ saat kõivo.sõira, ku sõ̭nna .kullõ‿iʔ! saad vitsa, kui sõna ei kuula!. Vrd kindsu|komḿ, kõosõir

.kärṕmä v <.kärpiʔ, kärbi> / <.kärpeʔ, kärbi P>
1. õhemaks taguma, õhendades teritama ▪ kirvõst kärbɪtäs, ku padi om, vii sepä kätte, lasõ .kärpiʔ kirvest taotakse õhemaks, kui [kirvetera] on paks, viin sepa kätte, lasen teritada; sai taad .rauda kärbɪtüs külʔ sai seda rauda õhemaks küll taotud
2. peksma, lööma ▪ ma su kärbi vitsagaʔ, ku sa kullõ‿i sõ̭nna ma annan sulle vitsa , kui sa sõna ei kuula; tä mu kihhä .kärpe, õt ma püüsü‿üs paigah aga ta mu keret nüpeldas, et ma ei püsinud paigal; .piidsol pessi, roosal ropsõ, ärä ma kärbe .kämbelellä (rahvalaulust) piitsadega peksin, roosaga ropsisin, lõpuks lõin [veel] kämblaga. Vrd klobima, kludima, .klähḿmä, .kohmama, .kärpämä, .mütmä, virotama

pooŕa I adj <pooŕa, pooŕat> kangekaelne ▪ külh saʔ mul olõt pooŕa latś, inämp sukugi .kullõ‿õiʔ küll sa oled mul kangekaelne laps, ei kuula enam sugugi sõna. Vrd poońa, pooŕva

pooŕva adj s <pooŕva, pooŕvat> kangekaelne; põikpea, vastaline ▪ kagos om pooŕva, essä ka .kullõ‿iʔ vaat kus on põikpea, isa [sõna] ka ei kuula; olõ‿õs hüä kaŕᴜś, määne pooŕva oll´ ei olnud hea karjus, oli mingi põikpea. Vrd poońa, pooŕa

.soht´ma v <.sohtiʔ, sohi ~ sohvi> soovitama; hrv sokutama ▪ ma sullõ sohvi hüä naase ma soovitan sulle head naist; .kullõ‿i ma su .soht´mist ma ei kuula su soovitust; timä .sohtõ mullõ ja ma tei ka ja lätś .häste tema mulle [seda] soovitas ja ma tegin ka [nii] ja mul läks hästi

sukkama P v <sukadaʔ, sukka> sakutama, tuuseldama ▪ sukadaʔ sinno vaja, ku sõ̭nna .kullõ‿iʔ sind on vaja tuuseldada, kui sa sõna ei kuula

suu|vanɪk s <suu|vanigu, suu|vanɪkut> sõimus sunnik ▪ suuvanɪk, sa sõ̭nna kullõ‿iʔ [oh sa] sunnik, [miks] sa sõna ei kuula. Vrd suuanɪk