[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kukkõlõma v <kukõldaʔ, kukkõlõ>
1. hüpeldes liikuma, kalpsama ▪ latsõkõnõ kukkõlõs tiid pite hupst´ ja hupst´ lapsekene hüpleb teed mööda hopsti ja hopsti. Vrd hüppelemä, .kuklõma
2. kõikuma; tuikuma; rappuma ▪ .kuurma.säädjä kukkõlõs haina.kuurma otsah, ku kodo sõit koormategija kõigub (õõtsub) heinakoorma otsas, kui koju sõidab; humalagaʔ kõ̭õ̭ kukkõli õ̭nnõ ku käve purjuspäi käies ta alati tuikus; kukkõli inne, nii naard´ naeris nii et [keha] rappus. Vrd .jankśma, .jõnkśma, kallᴜskõlõma, kapõrdama, kopõrdama, .kungõlõma, .kõikuma, satatama, .tolbõlõma