Leitud 1 artikkel
kukᴜtõlõma v <kukᴜtõllaʔ, kukᴜtõlõ>
1. hellitama ▪ perämäst last kukᴜtõldas kõ̭kõ .rohkõp viimast last (pesamuna) hellitatakse kõige rohkem; .mõistsõ‿ks .kuhja kukutõllaʔ, .mõistsõ .päätiʔ pää.vihko (rahvalaulust) oskas kuhja kauniks teha, oskas panna peavihu (hakile). Vrd hellätämä, hellᴜ̈telemä, hellᴜ̈tämä, kanatama, kukᴜtama, kull´atama, neegatama
2. hüpitama ▪ ütś iks lõigi linast rõivast, ütś iks .kulda kukutõlli (rahvalaulust) üks lõikus linast riiet, teine kulda kukutas; kelles ti rahha raputõllõt, .kualõ ti .kulda kukutõllõt? (rahvalaulust) kellele te raha raputate, kellele te kulda hüpitate. Vrd hupatama, hupatõlõma, hüpätämä, kukᴜtama