Leitud 1 artikkel
krõpama v <krõpaʔ, (ta) krõpa> krõbisema; pragisema ▪ sõ̭õ̭rd nigu krõpa õ̭nnõ, ku palas hago kütis justkui pragiseb kohe, kui hagu põleb; kaeʔ, tarõ põrmadulõ jürä mulgu, nigu krõpa õ̭nnõ ja tulõ .tarrõ vaata, toa põranda sisse närib [hiir] augu, nii mis krõbiseb ja tuleb tuppa (hiirest). Vrd krõbahama, krõbisama