[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kooguline adj <koogulitse, koogulist> , koogulinõ <koogulitsõ, koogulist> sakiline, konksuline (vöö- vm kiri) ▪ kuaʔ vüüd koogulist, haaraʔ vüüd hangulist (rahvalaulust) koo vööd konksukirjalist, tee kärmelt vööd sakilist; kuu olliʔ õks küll valul koogulitsõʔ, ao valul .ausapaʔ (rahvalaulust) kuuvalgel olid [said mustrid] konksukirjalised, koidu valgel ausamad (väärtuslikumad). Vrd hangulinõ, kongalinõ, kongoline, tsibrolinõ