Leitud 1 artikkel
kohmo adj s <kohmo, kohmot> tuim, juhmivõitu inimene; tohman; saamatu ▪ tuu vana kohmo, nigu kohmo tõõnõ too vana ohmu, nagu tohman teine; kohmo, kobɪʔ .pääle, saa‿ai ütśkõrd är minemä minnäʔ! kobi, tohman, [vankri] peale, et saaks kord juba minema hakata!. Vrd joogo, kohma, kohmanõ, kohmatś, lond´o, loro, tugmatś, tuhmatś, tuhńa, tuhńak, tuhńo, tuhńonõ