[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kogohuma v <kogohudaʔ, (ta) kogohus> , kogohtuma <kogohtudaʔ, (ta) kogohtus> , kogohoma P <kogohodaʔ, (ta) kogohos>
1. koguma ▪ tä kogohos varanduist P ta kogub varandust
2. kogunema ▪ kui śoo piim sinnä kogohtu, kõ̭õ̭ tuu nisa juusk´ kuidas see piim sinna kogunes, alati too nisa jooksis [piima]; rahvas kõ̭ik´ tulõ kokku, kogohtus kogu rahvas tuleb kokku, koguneb; ma oodi, koonɪʔ vihmavett kogohu, oll´ hüä .villu .mõskõʔ ma ootasin, kuni vihmavett kogunes, oli hea villu pesta; kogohosõʔ kokko noorõʔmeheʔ ja .tütriguʔ P noormehed ja neiud kogunevad kokku. Vrd kogoma, kogonõma, kogovama