Leitud 1 artikkel
kobõndama v <kobõndaʔ, kobõnda> kohendama; kokku korjama ▪ maʔ kobõnda vähä tarrõ ma kohendan väheke tuba; kobõnd´ miisś tarõst .süüki tõisilõ velile kaʔ mees tõi majast toitu ka teistele vendadele; kõvvõŕjalg kobõnd´ tuu ao seeh leevä arʔ kotti (muinasjutust) kõverjalg korjas sel ajal leiva kotti. Vrd kobɪstama, kobɪtsõma