[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.klõmpama v <klõmbadaʔ, .klõmpa> , .klõ̭mpama <klõ̭mbadaʔ, .klõ̭mpa> lonkama ▪ klõmbaku‿iʔ nii, astᴜʔ ilosappa! ära nii [väga] lonka, astu ilusamini!; tull´ tõõnõ naistõrahvas, tuu klõmbaś .jalga tuli teine naisterahvas, too lonkas; vanaesäle saistaś hopõń jala pääle, vanaesä klõmbaś üte jala pääl .tarrõ vanaisale astus hobune jala peale, vanaisa lonkas ühe jala peal tuppa; .kaegõʔ, kas taal kosilasõl kura jala varbas kaʔ om vai olõki‿iʔ, mis tä nii .klõ̭mpas? vaadake, kas sellel kosilasel vasaku jala varvast ikka on või polegi, miks ta niimoodi lonkab?; täl sõ̭saŕ .klõ̭mpas veid´o tal õde lonkab natuke; kagoh .klõ̭mpas! vaat kus lonkab!; kolmõ jalagaʔ puuk´ karaś üles klõ̭mbatõh: annaʔ tüüd! (muinasjutust) kolme jalaga kratt kargas longates püsti: anna tööd!. Vrd .koltsama, kukkama1, .kunkama, likahama, likahtõlõma, likatama, likkama, .lompama, .lunkama, .lõmpama, tsõigahama, .tsõikama