Leitud 1 artikkel
kisõndõlõma v <kisõndõllaʔ, kisõndõlõ>
1. kisendama, karjuma, hüüdma ▪ hopõń seeh pakõ ja kisõndõlõs, ku timmä .naatas kinni .võtma ja .müümä hobune [ringi] sees põgeneb ja kisab, kui teda hakatakse kinni võtma ja müüma (laulumängust); kisõndõlgu‿iʔ, annaʔ jo peri! ära kisenda, anna juba järele!. Vrd kisõndama, lõõvõrdama
2. kiusu ajama ▪ aamat´miisś saa‿i kisah ollaʔ, ku nakas kisõndõlõma, nii .kaetas, et tuu om halv ineminõ ametimees ei saa riius olla, kui hakkab kiusu ajama, siis vaadatakse, et too on halb inimene