Leitud 2 artiklit
kisalinõ1 adj s <kisalisõ ~ kisalitsõ, kisalist> kiuslik, kiusakas ▪ kisalinõ miisś, aasõ kissa kiuslik mees, ajab kiusu; .väega kisalinõ, tä iks löüd su pääle .süüdü midägiʔ väga kiusakas, ta ikka leiab sulle mingi süü; kisalisõgaʔ olõ‿i .kerge elläʔ kiusupunniga pole kerge elada; kisalitsõʔ meheʔ ommaʔ nä kõ̭ik´ kiuslikud mehed on nad kõik. Vrd harmilinõ, kisa1, kisanõ, .kiustlanõ, kiustulinõ, kärbɪkunõ, kärre, tõralinõ
kisalinõ2 adj <kisalisõ ~ kisalitsõ, kisalist> kisuline, kisadega ▪ kisalitsi .västrit om hallᴜs .peio võttaʔ kisadega västraid on valus pihku võtta; sepp ragi mullõ .väega kisalitsõ .västrä sepp sepistas mulle hästi kisulise västra