[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kirähütmä v <kirähüttäʔ, kirähüdä ~ kirähütä> korraks kirema ▪ mis no olõsiʔ viil tälle kõ̭nõldaʔ ja .aigu .viitäʔ, koonɪʔ kikaś kirähüdäsɪʔ (muinasjutust) mida ometi oleks talle veel rääkida ja aega viita, kuni kukk kireb; kõrragaʔ kikaś kirähüt´ ja halvaʔ pagõsiʔ kõ̭ik´ lakk´a (muinasjutust) korraga kires kukk ning vanapaganad põgenesid kõik laiali; kui uma tütär naasś .tõlda .astma, sis kikaś kirähütäki‿s (muinasjutust) kui oma tütar hakkas tõlda astuma, siis kukk ei kirenudki; kolmadal üül, ku kikaś kirähüt´, sis .mähke miisś kõivo halokõsõ .valgõ .rõiva .sisse ja tuu sai inemisest tagase (muinasjutust) kolmandal ööl, kui kukk kires, mähkis mees kasehalukese valge riide sisse ja too muutus jälle inimeseks; kikas kirähüt´ õ̭nnõ ni kõ̭ik´ kanaʔ .virguvaʔ (muinasjutust) kukk korraks kires ja kõik kanad ärkasid. Vrd kirähämä