Leitud 1 artikkel
kirimä v <kirrɪʔ, (ta) kiri> kirema ▪ kikas kiri arʔ kukk lõpetab kiremise; lasõʔ ma kikka .tõlda võta, kikka .tõlda kirimä, kanakõsõ kaarɪtama! (rahvalaulust) lase ma võtan kuke tõlda, kuke tõlda kirema, kanakese kõõrutama!; koh kikkaʔ kiri‿i, koh kanaʔ kakada‿i (rahvalaulust) kus kuked ei kire, kus kanad ei kaaguta. Vrd .kirgelemä2, .kirǵmä, kirähämä