Leitud 1 artikkel
kikɪtelemä v <kikɪtelläʔ, kikɪtele> uhkeldama, uhkustama; edvistama ▪ timä ilmast .ilma hinnäst kikɪteles ta alatasa uhkeldab (on enda üle uhke); mis sa tah kikɪtelet, kui .näütä‿iʔ ummi .helme P mis sa siin uhkustad, kui [sa] ei näita oma helmeid; umma kitasnikku kikɪteli edvistas oma kitasnikuga. Vrd kikestämä, kikɪtämä, kikkelemä, kõrgɪskõlõma, kõrgɪstama, kõrgɪstõlõma, .kõrkõlõma