Leitud 1 artikkel
kiibõrdõlõma v <kiibõrdõllaʔ, kiibõrdõlõ> nihelema, end pidevalt liigutama ▪ latsilõ õ̭ks .ütlet, kiä .väegaʔ .karglõsõʔ: sul vaglaʔ kiibõrdõllõsõʔ .perseh lastele ikka ütled, kes väga nihelevad: sul ussid kihelevad tagumikus; kiibõrdõlõja hopõń rahutu hobune; kiibõrdõli nigu pini niheles nagu koer. Vrd ersatama, igratama, jõrsatama, kiibõrdama