Leitud 1 artikkel
kihenemä v <kihedäʔ, (ta) kihenes> sugenema, kasvama hakkama; edenema ▪ üldäskeʔ, õt kidsil õks kihenes, .lõ̭õ̭hkõl lagonõs P piltl öeldaksegi, et kitsil koguneb, lahkel kaob käest; agu nakas õks su kiird kihenemmä, jutt .juundõ minemähe? (rahvalaulust) aga kui hakkab su [jutu]lõng edenema, jutt joonde minema?. Vrd kihonõma