[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kapuś adj <kabusa, kabusat> , kapoś P <kabosa, kabosat> korralik, kena ▪ õigõ kapuś ineminõ, .kimmähe ilosahe .rõivaʔ säläh õige korralik inimene, kindlalt ilusasti riided seljas; kapuś elläi, plaanɪh kena loom, heas vormis; neio pääl näräpine, olõ‿i kapoś kabokõnõ (rahvalaulust) neiu kiuslik [aseme] peal, pole ta kena tütarlaps

kullᴜs adj <kulusa, kulusat>
1. folk kuulus ▪ suur sai õks küll ilmalõ õnń, kullus täht´ kuningillõ (rahvalaulust) suur sai küll ilmale õnn, kuulus täht kuningaile; ilma veereh õks kõ̭ik´ ommaʔ mino veleʔ, kullus hõ̭im kuniga mõtsah (rahvalaulust) kõik mu vennad on maailma ääres, kuulus hõim kuninga metsas. Vrd .kuulsa
2. folk mõjuv, uhke ▪ hüä saasõ õks meil Alegaʔ .sõitaʔ, kullus tullaʔ .umma kodo hea on meil Alega sõita, uhke tulla oma koju; kolmõ- om õks et -kese kulusap, katõkese kallip (rahvalaulust) kolmekesi on uhkem, kahekesi kallim; kooli- ommõ õks meil -majah kullus ollaʔ, hüä saistaʔ suurõh saalih (rahvalaulust) koolimajas on meil uhke olla, hea seista suures saalis
3. folk kena ▪ no mõsõ õks ma Kuu kulusast, .arma Kuu .ausast (rahvalaulust) nüüd pesen ma Kuu kenaks, armsa Kuu ausaks
4. folk nobe, kiire ▪ .Viskre õks jäl ütel´ veerüsäppä, kolmas poig kulusappa (rahvalaulust) [tormipoeg] Viskre ütles virgemini, kolmas poeg nobedamini