Leitud 1 artikkel
katatama v <katataʔ, katada>
1. hobusega sõitma; liugu laskma ▪ hobõstõgaʔ katatõdas maasselitsah võinädalal sõidetakse hobustega; katsigõʔ katatasõʔ kańogagaʔ kaksikud lasevad jäärauaga liugu
2. ajama, tagant sundima ▪ .naakõʔ .lehmi katatama .vällä hakake lehmi välja ajama; sis köüdetü võõrasimä halli huu hanna .otsa ja senikavva katatõdi, kooni jää‿s inäp tükkügi .perrä (muinasjutust) siis seotud võõrasema halli mära saba otsa ja kihutati [tagant] senikaua, kuni temast ei jäänud enam tükkigi järele. Vrd kihotama, kärbendämä, kärotama2, rutatama, rätɪtämä1
3. pesu rullima, vaalima ▪ saivaʔ arʔ kõ̭ik´ .rõivaʔ katatõt said kõik riided rullitud