Leitud 1 artikkel
karvõnduma v <karvõndudaʔ, karvõndu> habetuma, karva kasvama ▪ jälle karvõndunᴜʔ vanamehetükk´, kasi‿i hinnäst kole karva kasvanud vanamehetoi, ei kasi ennast; sääne puhas miisś, olõ‿i karvõndunᴜʔ selline puhas mees, ei ole habetunud. Vrd karvatama, karvõtuma