[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

ilmulinõ adj s <ilmulidsõ ~ ilmulitsõ, ilmulist> / <ilmulisõ, ilmulist> maine olend; maapealne ▪ miiʔ siih olõ ilmulidsõʔ, all meid, nuuʔ ommaʔ kalmulidsõʔ meie siin oleme maised olendid, meie all, nood on kalmulised; ilmulinõ lätt kalmulisõlõ .kost´ma, suuŕ nui käeh, laǵa kaap pääh? (vii .kiskmine, .valtagaʔ kaiv) (mõistatus) selle ilma olend läheb kalmulisele külla, suur nui käes, lai kaabu peas? (vee võtmine vinnaga kaevust). Vrd ilmalinõ