Leitud 1 artikkel
hilbak s <hilbagu ~ hilbaku, hilbakut>
1. räbal, (riide)näru ▪ hilbakidegaʔ käü ku mõ̭ni .vaene käib räbalais nagu mõni vaene; tüü man .peete .määntset taht hilbaket P tööd tehes kanti mistahes närusid. Vrd hipal´, kalts, närts, ripõl´, räpäl´
2. hilbakas, katkiste riietega inimene ▪ .rõivaʔ säläh hilbõtasõʔ, käü ku hilbak riided seljas narmendavad, käib nagu hilbakas. Vrd hiibak, hilp|harak, laapśo, laoss2, närdsak, räämäsk´, trääpõsnik