[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

helähütmä1 v <helähüttäʔ, helähüdä ~ helähütä> liigatama ▪ .täämbä vagalikku ilm, liigahuda‿iʔ midägɪ ei ka helähüdäʔ täna on vaikne ilm, ei liigata ega liigu miski; nigu paigast helähüt´ hobõnõ hobune justkui liikus paigast; saiʔ õnnõ karbi ust helähüttäʔ niʔ karaś tuld kõ̭ik´ tarõ täüś (muinasjutust) nad said vaevalt karbi kaant liigutada, kui kogu tuba kargas tuld täis. Vrd hel´ohutma, liigahama, liigahuma, liigahutma

helähütmä2 v <helähüttäʔ, helähüdä ~ helähütä> äkitselt v korraks helistama ▪ ma helähüdä .kellä ma helistan korraks [kiriku]kella; nõid .nõidsõ timä arʔ, nii et tä saa‿as liigᴜtadaʔ ja helähüttäʔ (muinasjutust) nõid nõidus ta ära, nii et ta ei saanud end liigutada ega [kellukest] helistada. Vrd helᴜ̈stämä