[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

heigonõ adj <heigodsõ, heigost> kergatslik; kergemeelne ▪ olõ‿i tuust .asja, heigonõ om, õi olõʔ .õigõt juttu, õi olõʔ teko kaʔ tollest pole asja, on kergatslik, pole tal õiget juttu, pole ka tegu. Vrd heigo, heiko, heikonõ, holdo