[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.helkjä adj <.helkjä, .helkjät> kiirgav, hele, särav ▪ .väega .helkjä päiv om väga hele päike on; .helkjä .näogaʔ särava näoga. Vrd helgäś, .helkäne

herehehe adv eredalt ▪ päiv paistus herehehe .väega päike paistab väga eredalt

herre adj <herre, herret> erk, ere ▪ herre päiv .paistu .silmä ere päike paistis silma

kulusahe adv folk uhkelt, toredasti ▪ kõiv õks sis keelilä kõ̭nõli, ossaʔ kuugiʔ kulusahe (rahvalaulust) kask siis häälekalt kõneles, oksad kukkusid (käona) toredasti; kuningas õks sis käve kulusahe, taaraste tasatsõhe (rahvalaulust) kuningas käis uhkelt (tähtsalt), ülikud alandlikult; päiv õks sis tehnäś terävähe, kulusahe kumardõlli (rahvalaulust) päike tänas teravalt (eredalt), uhkelt kummardas

kütäng s <kütängo, kütängot> , kütänǵ <kütängi, kütängit> kütmine, kütmise aeg ▪ .vahtsõs .aast´agas saa virga naase aho kütänǵ uueks aastaks saab [päev] virga naise ahjukütmise võrra pikem; katś kütängot puid kahe kütmise jagu puid; veerüʔ, .päivä, veere poolõ, sata‿ks sanna kütängohe, veerüʔ vii võtõngohe! (rahvalaulust) veere, päike, ääre poole, kuku sauna kütmise aega, veere veevõtmise aega!

muhaskõlõma v <muhaskõllaʔ, muhaskõlõ> muhelema; muigama (üleolevalt) ▪ irvɪteles ja muhaskõlõs irvitab ja muheleb; muhaskõlõs, salahhuisi naard muheleb, salamisi naerab; sul om iks himo .vasta tõist muhaskõllaʔ, .vasta tõist kriimɪstõ kaiaʔ on sul ikka tahtmine teise üle muiata, teist tigedalt põrnitseda; päiv õks sis naard´, esi ütel´, .muudsa tsõ̭õ̭ŕ muhaskõlli (rahvalaulust) päike naeris, ise ütles, kena ketas muheles; sääl iks hiiro hiidüskelli, .musta hopõń muhaskõlli (rahvalaulust) seal hall hobune kohkus, must hobune hühises; tull´ õks tä .vällä naardõh, moro pääle muhaskõllõh (rahvalaulust) tuli ta välja naerdes, õue peale muheledes

perehvatka s <perehvatka, perehvatkat> , pere.hvaat´ka <pere.hvaat´ka, pere.hvaat´kat> pruukost, hommikueine ▪ tulʔ ar pere.hvaat´kalõ kodo tule ära koju pruukosti võtma; päiv on pere.hvaatkah päike näitab pruukosti aega; küll ma .näütä kõigilõ targulõ ja .tundjilõ, et su pääväkeseʔ inne .õigõt perehvatkat jo .loeduʔ ommaʔ (muinasjutust) küll ma näitan kõikidele tarkadele ja nõidadele, et su päevakesed on juba enne õiget pruukosti loetud; sinnä‿ks mi sullõ .süüki saada, veese pini perehvat´ka (rahvalaulust) sinna me sulle sööki saadame, koer viib [sulle] pruukosti. Vrd pruu|kost´, .pruukus

targõbihe, targõbehe P komp adv targemini, arukamalt ▪ targõbehe no võinᴜʔ .vasta üldäʔ P oleks võinud küll targemini vastu väita; kas ti targõbehe mõista‿s kaubõldaʔ! P kas te targemini ei osanud kaubelda!; kuu käsk´ õks küll näid kullatsõhõ, pääśo päiv parebehe, taiva- käsiʔ õks viil -täheʔ targõbihe (rahvalaulust) kuu käskis neid kuldselt, kulla päike paremini, taevatähed käskisid veel targemini. Vrd .taitsabakõistõ, .taitsappa, targõbahe, targõbidi

võtõng s <võtõngo, võtõngot> / <võtõngu, võtõngut> folk võtmine ▪ veerüʔ, .päivä, veere poolõ, sata‿ks sanna kütängohe, veerüʔ vii võtõngohe! (rahvalaulust) veere, päike, ääre poole, kuku sauna kütmise aega, veere vee võtmise aega!

.ütsäkeske ~ .ütsä.keske adv üheksakesi ▪ kõ̭ik´ pojaʔ tarõh, .ütsäkeske: kõ̭igil kuu .kukruh, päiv otsa iih, kihä kõ̭ik´ .taiva.tähti täüś (muinasjutust) kõik pojad üheksakesi toas: kõigil kuu kuklas, päike otsaees, keha üleni taevatähti täis; sant´ pand ütsindä koti .kaala, .ütsäkeske kiso‿i .maaha (vanasõna) kerjus paneb üksinda koti kaela, [ka] üheksakesi ei tõmba [seda sealt] ära (kerjus ei jäta kerjamist). Vrd .ütsäkeisi