[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

halõ|palɪtama v <halõ|palɪtaʔ, halõ|palida ~ halõ|palɪta> lobisema, lora ajama ▪ mis sa halõpalɪtat! mis sa lorad!. Vrd apõrdama, .haiskama2, .jahvma, kuulᴜtama, lablatama, lapatama1, .latrama, lobisõma, lopama, .lotrama, .plaahama

klaadɪtama I v <klaadɪtaʔ, klaadida> triikima ▪ klaadɪtas tuu triik´ravvagaʔ triigib tolle triikrauaga

kraabatama v <kraabataʔ, kraabada> kraapima, kraabitsema ▪ .vaenõlatś kõ̭gõ aho pääl tuud suurt ruiht piti kraabat´ (muinasjutust) vaenelaps muudkui kraabitses ahju peal toda suurt küna. Vrd kraabatõlõma, kraabɪtsama, krõõbatama

laadɪtama v <laadɪtaʔ ~ laadɪtadaʔ, laadida ~ laadɪta> , .laetama <.laetadaʔ, .laeta>
1. korraldama, valmis seadma; valmistama ▪ ku .keŕkost kodo tuldas, om kodo.rahval joʔ laud laadɪtõt kui kirikust koju tullakse, on kodurahval juba laud kaetud; latsõ.rist´misõ hummogu nakas pernaane jo hummogu .varra laadɪtama ristsete hommikul hakkab perenaine juba hommikul vara toimetama; puid õks lahutas, ko .kuulja kotoh, vet puhetõ aost vaja .süüke laadɪtadaʔ P puid ikka lõhutakse, isegi kui surnu [veel] kodus on, peiede ajaks on ometi tarvis toite valmistada; õks .huupe mütetä‿i ja tetä‿i määnestke tüüd, muud ko .puhtet .laetadas P huupi ikka ei mütata ega tehta mingisugust muud tööd, [sellal] kui matuseid korraldatakse; ku sa näet, ku ma jo kavvõst tulõ tsirgu suurult, sis sa jo laadidaʔ mullõ .sälgä karadaʔ! (muinasjutust) kui sa näed, et ma kaugelt juba tulen linnu suurusena, siis ole sa juba valmis mulle selga hüppama!; rutto õks sis söögiʔ .säetiväʔ, .rutto lavvaʔ laaditivaʔ (rahvalaulust) ruttu siis söögid seati, ruttu lauad kaeti; naane läpe‿i illo ehitädäʔ, läpe‿i .laulu laaditadaʔ (rahvalaulust) naine ei läbe rõõmu valmistada, ei malda laulu luua. Vrd laadɪtõlõma, .säädlemä, .säädmä
2. asutama; teele asuma ▪ meheesä pand´ hobõsõ ette ja laadɪt´ Suurõjärve mano minemä, kallo .otśma meheisa pani hobuse ette ja asutas Suurjärve äärde minema, kalu tooma; laadɪtivaʔ laulatama minemä seadsid end laulatama minema; miiʔ laadida pakko minnäʔ Petserehe me asutame Petserisse pakku minema; mineʔ kodo, laadidaʔ .mõtsa minemä, a .minku‿iʔ .mõtsa, mineʔ tarõ pääle (muinasjutust) mine koju, tee, nagu asutaksid metsa minema, aga metsa ära mine, mine pööningule. Vrd .eht´mä

paalᴜtama I v <paalᴜtaʔ, paaluda> lobisema, juttu ajama ▪ meheʔ meil tulõvaʔ kokko ni nakasõʔ paalᴜtamma mehed tulevad meil kokku ja hakkavad juttu ajama. Vrd apõrdama, .haiskama2, lablatama, lapatama1, .latrama, lobisõma, lopama, lototama, .lotrama, lõbisõma, .lõust´ma, .plaahama, porgatama

proovotama v <proovotaʔ, proovoda> matusetalitust pidama; hingepalvet lugema ▪ herr lask´ pini papil arʔ proovotaʔ suurõ massu iist mõisahärra laskis papil koerale matusetalituse pidada suure maksu eest; Ode oll´ Vinnemaal uma imä linagaʔ .hauda .pannoʔ, ilma proovotamaldaʔ ne kõ̭ik´ P Ode oli Venemaal oma ema linaga hauda pannud, ilma matusetalituseta ja kõik; proovotamise .aigo .laskvaʔ umadsõʔ kõ̭ik´ põlvildõ, .kündleʔ käeh P matusetalituse ajal laskuvad omaksed kõik põlvili, küünlad käes; kui .saie‿ks neio proovotõdust, .armahe arvatust, kirstu- .lüüdi‿ks -kaaś .kimmähe, kaaś kinni .kallihe (rahvalaulust) kui neiule sai palve loetud, neiu armsaks tunnistatud, suleti kirstukaas kindlalt, kinnitati kallisti

raamatama I v <raamataʔ, raamada> tohletama, kärbatama ▪ raamatõt kaal´ vai ritk, saa‿i t´orkatagɪʔ, tuu jo pandas är eläjile vai .tsiolõ tohletanud kaalikas või mustrõigas, [mida] ei saa riividagi, see pannakse juba loomadele või sigadele. Vrd pessahuma, pussahuma, sopahoma

tŕaapatama v <tŕaapataʔ ~ tŕaapatadaʔ, tŕaapada> läbi kulutama (riideid), trööpama ▪ tŕaapatagu‿i taad pindsagokõist! ära trööpa seda pintsakukest!; tŕaapatas pääle ega päivi .vahtset .saapet P trööpab muudkui iga päev uusi saapaid. Vrd .trüüpämä