[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hol´otama v <hol´otaʔ, hol´oda> kerglaselt käituma, lollusi tegema; aega surnuks lööma ▪ tśuraʔ hol´otasõʔ külä pääl poisid teevad küla peal lollusi; kõ̭ik´ joosiʔ õ̭ks sis .vällä tännütämä, huulitsalõ hol´otama (rahvalaulust) kõik jooksid siis välja hurjutama, külatänavale ärplema. Vrd horotama, ool´otama, plõ̭katama, plõ̭kkõlõma

hulgõ adv hulgakaupa, hulgakesi ▪ käugõʔ mi hulgõ kui ubinaʔ, käugõʔ tsäugõ kui sibulaʔ (rahvalaulust) käigem hulgakesi kui õunad, käigem kobaratena kui sibulad; tśuraʔ käveʔ hulgõ .huul´tsil, pargõ paja alosil (rahvalaulust) poisid käisid hulgakesi tanumatel, salgakesi pajaakende all. Vrd hulgahna, hulgakese, hulga.keske, .palsidõ, pargihna, pargõ, summaviiel, summa|.viise, summõ

.hüüslemä v <hüüseldäʔ, .hüüsle> kemplema; sõnelema; kisklema ▪ .poiśkõsõʔ .hüüsliʔ .hindä .vaihõl poisid sõnelesid omavahel; mine‿ks tuu mäe pääle, keerä‿ks tuu kingo pääle, koh iks hüdseʔ .hüüslivväʔ, koh kannuʔ .kaklivvaʔ (rahvalaulust) mine tolle mäe peale, keera tolle kingu peale, [sinna] kus söed sõnelesid, [sinna] kus kännud kaklesid; hüdseʔ panõʔ havvah .hüüslemmä, kannuʔ panõʔ mäel .kaklõmma (rahvalaulust) pane söed (miili)hauas kemplema, kännud pane mäel kaklema. Vrd .höüstelemä, .rüüslemä

jermol´ s <jermoli, jermolit> lõõtspill ▪ tśuraʔ lööväʔ jermolit poisid mängivad lõõtspilli. Vrd ermoń, ermul´, jarmoń, jõrmul´

kańok I s <kańoga, kańokat> uisk; jääraud ▪ tśuraʔ .laskvaʔ kańokidõgaʔ iä pääl .vissi poisid lasevad uiskudega jääl liugu; ma lää kańogagaʔ iä pääle katatama ma lähen jäärauaga jääle uisutama; mõ̭nõl om katś kańokat mõnel on kaks uisku. Vrd visś|raud

katsi|.vaehti ~ katsi|.vaehtidi adv kahe vahel, kahe vahele ▪ tä oll´ sääl kummalõ maah, nii et jõvva‿as tullaki, inne kui katsi.vaehti .tuudi ta oli seal kummuli maas, nii et ei jaksanud tullagi, enne kui kahe [inimese] vahel toodi; kotost viiäs õks .kuulja viil kõrd maad kässi pääl, poisɪʔ .võtvaʔ neläkese tiranikkegaʔ kirstu katsi.vaehtidi kodunt viiakse surnu veel natuke maad kandes, poisid võtavad neljakesi käterätikutega kirstu [paaris] kahe vahele. Vrd katsi.vaehistõ, katsi|.vaihtõ

kunga adj s <kunga, kungat> lonkur; jalust vigane ▪ tśuraʔ teiʔ kosilasõst kunga, joodiksandi Juhkimast (rahvalaulust) poisid tegid (kostümeerisid) kosilasest lonkuri, Juhkimast joodiksandi. Vrd klõmba, kuka, kungatś, kunka, lombak

kurɪstama2 v <kurɪstaʔ, kurɪsta> kabistama; sugutama (isalinnu kohta) ▪ kannu kikas kurɪstas, pääl sõkkas kukk kabistab kanu, tallab peal; tśuraʔ kurɪstasõʔ .tütrikka poisid kabistavad tüdrukuid

käe|kõvõrah adv käe alt kinni, käevangus ▪ tśuraʔ käu‿iʔ käekõvõrah, a .tütrigᴜʔ kääväʔ poisid ei käi käe alt kinni, aga tüdrukud käivad. Vrd käe|vangᴜh

käo|hapu|hain s <käo|.hapnõ|haina, käo|.hapnõt|.haina ~ käo|hapund|.haina> jänesekapsas (Oxalis acetosella) ▪ sis olõ‿s midäge süvväʔ, ja lätsɪʔ .mõtsa .otśma nuuʔ .poiśkõsõʔ, käo.hapnet.haino vai midä .löüdväʔ suurõ nälägaʔ (muinasjutust) siis polnud [enam] midagi süüa ja läksid nood poisid otsima metsast jänesekapsaid või mida aga leiavad suure näljaga

.loohvka adj <.loohvka, .loohvkat> , .loovka <.loovka, .loovkat>
1. ilus, lahke, ladus, mõnus ▪ .loohvka miisś mõnus mees; .teie õks ma .luudõ .loovkit, alt lõigi arolehessit (rahvalaulust) tegin ma luudasid mõnusaid, lõikasin arukaselt alumisi lehtedega oksi; sõtta‿ks .viidiʔ hüäʔ tśuraʔ, Vinne.maalõ viksiʔ poisiʔ, loodi ala .loohvkaʔ poisiʔ (rahvalaulust) sõtta viidi head noormehed, Venemaale viksid poisid, kuuli alla kenad poisid; vikaht- saivaʔ õks sis -kaari veere mano, .loohvka looga otsa mano (rahvalaulust) nad said vikerkaare jala juurde, ilusa looga otsa juurde. Vrd .laadna1, latuś, loohk
2. kerge, pingutuseta ▪ .loohvkambaʔ söögɪkeseʔ tettiʔ valmistati lihtsamad toidud

.määtslemä v <määdseldäʔ, .määtsle> lumesõda pidama, lumepallidega pilduma ▪ terveʔ päiv võtɪʔ .määtslemist kogu päeva mängisid lumesõda; lumõ tükkägaʔ määdseldi, suurõʔ tśuraʔ .määtsliʔ lumetükkidega peeti lumesõda, suured poisid pidasid

ośa|päiv s <ośa|päävä, ośa|.päivä> van osjapäev, neidude ühine raudosja korjamise päev kevadel pärast lihavõtteid ▪ liha.võ̭õ̭tõ pühɪst katś nädälit edesi om ośapäiv, sis .tütrikᴜʔ ja tśuraʔ lätsɪʔ vanast .Sandra külä palo .taadõ .osja lihavõtetest kaks nädalat edasi on osjapäev, siis läksid tüdrukud ja poisid vanasti Sandra küla palu (männiku) taha osja korjama. Vrd ośakopp

priiom s <priioma, priiomat> nekrutiks võtmine ▪ sõtta .viidi hüäʔ tśuraʔ, priiomahe .priskiʔ poisiʔ (rahvalaulust) sõjaväkke viidi head poisid, nekrutiks võeti prisked poisid

tśuudatõlõma v <tśuudatõllaʔ, tśuudatõlõ>
1. imeks panema ▪ külʔ liinah oll´ pall´o tśuudatõllaʔ küll linnas oli palju, mida imeks panna
2. veiderdama ▪ miä iks tśuraʔ tśuudatõliʔ, ese pujaʔ ilotõliʔ (rahvalaulust) miks poisid veiderdasid, mehepojad lõbutsesid; sääl õks tśuraʔ tśuudatõliʔ, perreh piniteliʔ (rahvalaulust) seal kõik poisid veiderdasid, tegid kambas koerustükke. Vrd hinotama

tuuk´ s <toogi, .tuuki> folk toomine ▪ saadi‿ks mi poisiʔ saagi pääle, .touksi‿ks mi poisiʔ toogi pääle (rahvalaulust) saatsime poisid saama peale, lükkasime poisid tooma peale

ulasõ|päiv s <ulasõ|päävä, ulasõ|.päivä> ulasepäev (liikuv tähtpäev), võinädala neljapäev ▪ ulasõpäiv om maasenitsa neläpäävä, livvõldi .riigaʔ ja poisiʔ aiʔ kiilat ulasepäev on võinädala neljapäeval, siis lasti kelguga liugu ja poisid mängisid kiilat; ulasõpäävä .peetäs paaba.praasnikku ulasepäeval peetakse naistepidu

valmɪtsõma v <valmidaʔ, valmidsõ> vilistama ▪ valmidsiʔ sis hobõsõʔ jalʔ mano vilistasid siis hobused jälle [enda] juurde; kakk, tuu .üüse latsõ .värki ikk ni valmɪtsõs kui ineminõ kakk, too nutab öösel lapse moodi ja vilistab nagu inimene; nä .naksiʔ sääl .väiga kõvastõ valmɪtsõma nad hakkasid seal väga kõvasti vilistama; tśuraʔ jo väläh valmitsiʔ, aiʔ villu .aknõ all (rahvalaulust) poisid juba väljas vilistasid, lasid vilet akna all. Vrd valɪtsõma2, valmahutma, valmɪtsõlõma, valvahutma, vilɪstämä

.väärdlemä v <vääreldäʔ, .väärdle> , .väärlemä <vääreldäʔ, .väärle> maadlema, võitlema; võistlema, jõudu katsuma ▪ nakamiʔ .väärdlemä, kuas kõvõb, kuas kuvva ala lüü hakkame maadlema, kumb on kõvem, kumb kumma pikali lööb; ku .naksiʔ .väärlemä, sis Timofei Herräpoig lei edimätse paugugaʔ Ivvań Hatapoja põlviniʔ maa .sisse (muinasjutust) kui [nad] hakkasid jõudu katsuma, siis lõi Timofei Herräpoig Ivvan Hatapoja esimese pauguga põlvini maa sisse; massaʔ‿õi vääreldägiʔ ei maksa võisteldagi; .võtkõʔ ilosahe .ümbre kihä kinni ni sis väärelgeʔ võtke ilusasti ümber keha kinni ja siis maadelge; .poiśkõsõʔ nakasõʔ .väärdlemä, vägi.pulka vidämä ja muid .ull´uisi tegemä poisid hakkavad jõudu katsuma, vägipulka vedama ja muid narrusi tegema; angõʔ vääreldäʔ laske jõudu katsuda; väärelgu‿iʔ ärge maadelge. Vrd .maadlõma, .võtlõma