[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

laanõ|elläi s <laanõ|eläjä, laanõ|eläjät> euf kurat. Vrd laanõ.kõ̭ndja, laanõvitäi

laanõ|.kõ̭ndja s <laanõ|.kõ̭ndja, laanõ|.kõ̭ndjat> euf kurat. Vrd laanõelläi, laanõvitäi

laanõ|vitäi s <laanõ|vidäjä, laanõ|vidäjät> euf kurat ▪ sääl oll´ ütś uuś .lähkuh, ni sinnäʔ karaś vana laanõvitäi .sisse, ni kattõ .ärki silmist (muinasjutust) seal läheduses oli üks urg, sinna hüppas vanakurat sisse ja kaduski silmist. Vrd laanõelläi, laanõ.kõ̭ndja

pagand´ s <pagandi, pagandit> hrv pagan, kurat; kirumissõna. Vrd halv, juudas, kurat´, .perkläne, pokan, päätigo, vana|halv, vana|jaak, vana|tikõ, äi, äio, äiolanõ, äitś

.perkläne s <.perkläse, .perkläst> põrguline, pärgel; kurat ▪ oi sa vana .perkläne! oi sa vana kurat!; .perkläse sulanõ käänd´ .ümbre ja nakaś kodo poolõ minemä (muinasjutust) kuradi sulane pööras ümber ja hakkas kodu poole minema; tõõsõl pääväl lätś poisś vana .perkläse .poolõ ja ütel´: noh, esä, mis tüüd noʔ annat (muinasjutust) teisel päeval läks poiss vanakuradi poole ja ütles: noh, isa, mis tööd sa nüüd annad. Vrd halv, juudas, kurat´, kuri, pagand´, pokan, .põrglanõ, .põrgolinõ, tigolanõ, tikõlanõ, tikõveletś, tikõvits, vana|halv, vana|jaak, vana|kurat´, vana|tikõ, veletś, äi, äio, äiolanõ

pää|tigo s <pää|tigo ~ pää|tio, pää|tiko> kurat. Vrd halv, juudas, kurat´, kuri, kuri|vaim, pagand´, .perkläne, pokan, vana|halv, vana|jaak, vana|kurat´, vana|kuri, vana|tikõ, vana|tunt´, vana|tühi, vana|vaim

vana|sitt s <vana|sita, vana|sitta ~ vanna|sitta> kurat, vanapagan ▪ Mokolukah .peeti inne pekuna.päivä, tuu om vannusittu .puusli Mokornulgas peeti vanasti pekunapäeva, see (Pekun) on vanapaganate pühak; üteldäs, et sõ̭s essᴜ̈t arʔ, ku vanasita .jälgi pääle saat öeldakse, et siis eksid ära, kui vanapagana jälgedele satud; .poiśkõnõ kuuld´ päält, ku vanaʔsitaʔ kõ̭nõlivaʔ (muinasjutust) poiss kuulnud pealt, kui vanakuradid rääkisid; üteh otsah .olleʔ ristiinemisõʔ, a tõõsõh otsah .olle vanasita pereh (muinasjutust) [tare] ühes otsas olid ristiinimesed, aga teises otsas oli vanakuradi pere. Vrd halv, kurat´, kuri|vaim, .perkläne, vana|halv, vana|mõro, vana|tikõ

äio s <äio, äiot> üleloomulik olend, kurat ▪ äio tull´, imet´ latsõ hummogolt huunissõgaʔ (muinasjutust) kurat tuli, imetas last hommikul kogritsatega; äio tütär imet´ .latsi hummogolta huunisolt, keskpääväl kistavarsilt, .lõunõlla lõmmuspuilt (muinasjutust) kuradi tütar imetas lapsi hommikul kogritsate, keskpäeval kedervarte, lõuna ajal lõmmupuudega; näioʔ .naksɪʔ äio pääle .rüük´mä P (muinasjutust) neiud hakkasid kuradi peale karjuma. Vrd halv, kurat´, kuri, pagand´, .perkläne, pokan, äi, äiolanõ, äitś

äiolanõ s <äiolasõ, äiolast> kurat, põrguline ▪ kuri sei .kuivi kallo, äiolanõ .ät´kit, vell´o sei õks .viit´kit, imelatś .lat´kit (rahvalaulust) kurat sõi kuivi kalu, põrguline äädikat, vend sõi viidikaid, emalaps latikaid; olli‿ks kõik´ man manalasõʔ, olliʔ .ümbre äiolasõʔ (rahvalaulust) juures olid kõik manalased, ümber olid põrgulised. Vrd halv, kurat´, kuri, pagand´, .perkläne, pokan, .põrglanõ, .põrgolinõ, tigolanõ, tikõlanõ, tikõveletś, tikõvits, veletś, äi, äio, äitś

äitś s <äidsi, .äitsi> üleloomulik olend, kurat ▪ ku kiä tulõ sullõ vihagaʔ pääle, sõ̭s vaia tälle üldäʔ: äi sust murõh, äidsi murõh! kui keegi tuleb sulle vihaga kallale, siis [on] vaja talle öelda: pagan sinu murega, [olgu see] kuradi mure!. Vrd halv, kurat´, kuri, pagand´, .perkläne, pokan, äi, äio, äiolanõ