[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

SõnastikustEessõnaKasutusjuhend@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

ette|kaek´ s <ette|.kaeki, ette|.kaekit>
1. ettevaatuslatsil olõõi ette.kaekit, .juuskvaʔ pää säläh lapsed ei vaata ette, jooksevad, pea seljas
2. ettenägelikkusmul oll´ nii pall´o ette.kaekit, möi ärʔ varahappa vilä mul oli niipalju ettenägelikkust, et müüsin vilja varem


hellätseppä komp adv ettevaatlikumalt, hellemalttiiʔ hellätseppä, tekkuiʔ robɪstõh! tee ettevaatlikumalt, ära tee rapsides!


hel´ova s <hel´ova, hel´ovat> liikva, eeterpiiritustahaiʔ tuud hel´ovat inämb ei taha toda liikvat enam. Vrd eedeŕ, hõl´ova, .liikva, õuka2


hõl´ova s <hõl´ova, hõl´ovat> liikva, eeter(piiritus)ma eeläʔ sai Petserist pudõli hõl´ovat ma sain eile Petserist pudeli eetrit. Vrd eedeŕ, hel´ova, .liikva, õuka2


kergelik adj <kergeliku, kergelikku> , .kergelik <.kergeliku, .kergelikku>
1. kerglane, kergemeelneväümiisś sääne kergelik om, mis sa tiit väimees on selline kerglane, mis sa ikka teed. Vrd hõllõ, .kergekene, .kerglik, lokinõ
2. kergevõitutäl om elo .kergelik tal on elu kergevõitu (muretu)


kimmähüś s <kimmähüse, kimmähüist> kindlustunne, meelekindlustõõsõl inemisõl om kimmähüś, a tõõsõl olõi ühel inimesel on kindlustunnet, aga teisel ei ole; täl om kimmähüist suurõmbat pridanat .vällä nõudaʔ tal on meelekindlust endale suurem kaasavara välja nõuda. Vrd .kimmüs


.kimmüs s <.kimmüse, .kimmüst> , .kimmüś <.kimmüse, .kimmüist> järeleandmatus, kindlustunne, meelekindlus.süäme .kimmüś, tä om .kimmä .süämegaʔ südame kindlus, ta on põhimõttekindel (järeleandmatu); .kimmüś om kõigɪh, õ̭ga aśa man, kui .õigut piät kindlustunde annab igal pool, igas asjas [see], kui õiglusest pead kinni. Vrd kimmähüś


kuulussehe adv hrv (sõjaväe)teenistusse, kroonussejäi no kuulussehe, et .võlga .massaʔ jäi nüüd teenistusse (kroonusse), et võlga maksta


körbähüs s <körbähüse, körbähüst> , körbähüś <körbähüse, körbähüist> rüübe; taarist v muust vedelikust lisanditega leivakõrvanevot śoo olᴜʔ om hüä körbähüs vaat see õlu on hea rüübe; kohopiimävesi om kõ̭kõ pareb körbähüs kohupiimavesi on kõige parem leivakõrvane; ridasuulliiḿ om süänd piti körbähüś musta rõikaga [taarist valmistatud] soolleem on meelepärane leivakõrvane. Vrd körbätüs, serbähüs, serbätüs


müü2 interj möö (vasika häälitsus)müü, häräkene tulõ, .valgõ kotigaʔ kulatskiʔ säläh, tuu .kosti möö, härjavärss tuleb, valge kotiga rõngassaiad seljas, toob külakosti (nii meelitati virilat last) || ei müüd ei määd ei mööd ega määd; teadmatuse, nõutuse, reageerimisvõimetuse kohtaKreepa es .ütleʔ müüd es määd Kreepa ei öelnud mööd ega määd (ei öelnud midagi)



© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur