[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

tuttav omadussõna, nimisõna 〈t`uttav , t`uttava , t`uttavat ; mitmus t`uttavad, t`uttavate, t`uttavaid; omadussõna võrdlus: t`uttavam, kõige t`uttavam 〉

1. selline, mida või keda sa juba varasemast ajast tunned, tead; mitte võõras
Külas on kõik omavahel tuttavad.
Käisin ühe tuttava arsti juures.
● tuttav tunne, tuttav hääl, tuttav nägu
● tuttavaks saama (= tutvuma) Saage tuttavaks, see on minu õde Mai! Tõnisega saime tuttavaks 10 aastat tagasi.
2. inimene, keda sa isiklikult tunned
Meil on ühiseid tuttavaid.
Tal on palju sõpru ja tuttavaid.
● vana tuttav, hea tuttav