[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

aasta nimisõna 〈`aasta , `aasta , `aastat ; mitmus `aastad, `aastate, `aastaid 〉

1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal.
● aasta alguses, aasta lõpus
● eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal
saab moodustada: poolaasta, õppeaasta
2. ükskõik milline 12 kuud kestev periood, ka vanuse kohta
Ta elas aastaid välismaal.
Minu tütar on juba 7 aastat vana (= 7-aastane).
saab moodustada: eluaasta

doktor nimisõna 〈d`oktor , d`oktori , d`oktorit ; mitmus d`oktorid, d`oktorite, d`oktoreid 〉

1. (lühend dr) sõna, mida kasutame arsti perekonnanime ees
Doktor Lillemägi see nädal patsiente vastu ei võta.
2. (lühend dr) kõrgeim teaduslik kraad; selle kraadiga inimene
Ta on nüüd doktor ja professor.

gramm nimisõna 〈gr`amm , grammi , gr`ammi ; mitmus grammid, gr`ammide, gr`amme 〉

(lühend g) kaalu mõõtühik. Ühes kilogrammis on 1000 grammi
Kala kaalub 700 grammi.

härra nimisõna 〈härra , härra , härrat ; mitmus härrad, härrade, härrasid 〉

1. (lühend hr) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel mehe poole
Härra, palun astuge kõrvale!
Austatud daamid ja härrad!
Kas härra Juhan Kask kuuleb?
Lugupeetud hr Liiv!
2. viisaka käitumise ja välimusega mees; mehe kohta üldiselt

kaasa arvatud määrsõna 〈k`aasa arvatud 〉

(lühend k.a) näitab, et keegi või miski on hulgas
Osavõtjaid oli paljudest riikidest, Eesti kaasa arvatud.

liiter nimisõna 〈l`iiter , l`iitri , l`iitrit ; mitmus l`iitrid, l`iitrite, l`iitreid 〉

(lühend l) vedeliku mahu mõõtühik
Ostsin kaks liitrit piima.

meeter nimisõna 〈m`eeter , m`eetri , m`eetrit ; mitmus m`eetrid, m`eetrite, m`eetreid 〉

(lühend m) pikkuse mõõtühik. Ühes meetris on sada sentimeetrit
Müür oli viie meetri kõrgune.
Jõgi on umbes 300 meetrit lai.
Võistlesin 100 meetri jooksus.

number nimisõna 〈n`umber , n`umbri , n`umbrit ; mitmus n`umbrid, n`umbrite, n`umbreid 〉

1. märk, millega arve kirjas märgitakse, näiteks 2 või 6
Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega.
2. (lühend nr) mingis süsteemis millegi või kellegi kohta märkiv arv; selle kirjalik esitus numbritega
Maja number on 6.
● auto number, pangakonto number, arve number
saab moodustada: sihtnumber, telefoninumber, viitenumber
3. ajalehe või ajakirja üks väljaanne
Ajakirja viimases numbris oli lugu suusatajatest.

proua nimisõna 〈proua , proua , prouat ; mitmus prouad, prouade, prouasid 〉

1. (lühend pr) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel naise poole
Vabandust, proua!
Proua Tamm, kas te kohvi soovite?
Austatud pr Eve Tamm!
2. abielus naine; ka keskealise või vanema naise kohta üldiselt

tonn nimisõna 〈t`on'n , tonni , t`onni ; mitmus tonnid, t`onnide, t`on'ne 〉

(lühend t) kaalu mõõtühik. Ühes tonnis on 1000 kilogrammi
Toodeti 25 000 tonni piima.

tund nimisõna 〈t`un'd , tunni , t`un'di , t`un'di ; mitmus tunnid, t`un'dide, t`un'de 〉

1. (lühend t) aja mõõtühik. Ühes tunnis on 60 minutit
Sõit kestis kaks tundi.
Kontsert algab tunni aja pärast.
● veerand tundi, pool tundi, kolmveerand tundi
2. aeg (tavaliselt 45 minutit), mil õpilased koos õpetajaga midagi õpivad
Esmaspäeval on meil seitse tundi.
Täna on esimene tund matemaatika.
Jäin tundi hiljaks.
Tunnid algavad kell 8 ja lõppevad kell 16.
saab moodustada: vahetund; tunniplaan

umbes1 määrsõna 〈`umbes 〉

(lühend u) mitte päris täpselt, ligikaudu, enam-vähem
Pood asub umbes kilomeetri kaugusel.
Merike on umbes sama pikk kui mina.

välja arvatud määrsõna 〈v`älja arvatud 〉

(lühend v.a) näitab, et keegi või miski ei ole hulgas
Kõik on kohal, välja arvatud Juhan.