[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

korralik omadussõna 〈korral`ik , korraliku , korral`ikku , korral`ikku ; mitmus korralikud, korralike, korral`ikke; võrdlus: korralikum, kõige korralikum 〉

1. selline, kes täidab oma ülesandeid hästi ja nii, nagu vaja; heade kommetega
Korralikud inimesed maksavad oma arveid õigel ajal.
Tal on korralik mees, kes ei joo ega suitseta.
● korralik töötaja, korralik õpilane
2. hea; nõuetele vastav
Ta sai korraliku hariduse.
● korralik palk, korralik tasu