[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

keskmine1 omadussõna 〈k`eskmine , k`eskmise , k`eskmist , k`eskmisse; mitmus k`eskmised, k`eskmiste, k`eskmisi 〉

1. selline, mis on kahe võrreldava omaduse (näiteks hea ja halva, kõrge ja madala, kerge ja raske) piiride vahel
Koolis on ta keskmine õpilane.
2. (tavaliselt ainsuses) asukoha poolest selline, et piirideni või äärteni jääb mõlemalt poolt sama palju ruumi
Ma elan keskmises trepikojas.
Vigastasin parema käe keskmist sõrme.
3. keskmist (vaata keskmine²) osutav või väljendav
Järve keskmine sügavus on 7,1 meetrit.
● keskmine kiirus, keskmine palk, keskmine temperatuur, keskmine vanus

---

vaata ka keskmiselt

keskmine2 nimisõna 〈k`eskmine , k`eskmise , k`eskmist 〉

matemaatikas: tulemus, mille sa saad, kui jagad mingite arvude summa selle arvuga, mis näitab, mitu arvu sa kokku liitsid. Näiteks arvude 2, 3 ja 7 keskmine on 4 (2+3+7=12 ja 12:3=4)