[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

lõpp nimisõna 〈l`õpp , lõpu , l`õppu , l`õppu ; mitmus lõpud, l`õppude, l`õppe 〉


1. aeg, kui miski läbi saab, enam edasi ei kesta vastand algus
Seda ei unusta ma elu lõpuni.
● lõpule viima, lõpuni viima Ta viis oma plaani lõpuni.
● lõpule jõudma Remont jõuab lõpule märtsis.
2. mingi sündmuse, perioodi või tegevuse viimane osa vastand algus
Filmi lõpp oli õnnelik.
Kursused toimuvad suve lõpus.
● aasta lõpp, nädala lõpp, kuu lõpp, sajandi lõpp
saab moodustada: nädalalõpp
3. koht, kus miski lõpeb, enam ei jätku vastand algus
Seisin järjekorra lõppu.
WC on koridori lõpus.

lõpp teistes sõnastikes

otse määrsõna 〈otse 〉


1. sirgelt (liikumise suunas)
Sõida algul otse, siis pööra vasakule.
Suits tõusis otse üles.
2. nii, et sa midagi ei varja või ütlemata ei jäta
Ütle otse välja, mida sa tahad.
Vabandust, et ma nii otse küsisin.
3. vahetus läheduses
Suvila asub otse mere ääres.

otse teistes sõnastikes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur