[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

illi <illi, illit> lstk pai, kuku ▪ ole illi latsek ole pai laps. Vrd illik, kuku, kulla, pai

jän´n2 <jänni, .jänni> lstk jänes ▪ jänni karassive mõtsatii pääl jänesed kargasid metsatee peal; latsel õpetets iki jän´n, jän´n lapsele õpetatakse ikka: jänku, jänku. Vt jänes, jänesek

kom´m1 <kommi, .kommi> , komm <kommu, kommut> lstk kompvek, komm ▪ jõuluaig saive latse kuke kommi jõulude ajal said lapsed kukekommi. Vt komvek

kul´u3 <kul´u, kul´u> lstk kalkun ▪ kul´u aap sule kobeves, vihane kalkun ajab suled kohevile, [on] vihane

kut´s <kutsi, .kutsi> Trv, kut´sk <kutsi, .kutski> Hel lstk koer, kutsikas ▪ poiss läit´s üten kutsige karja poiss läks koos koeraga karja. Vrd kut´sa, kutsik, kut´su

kut´su <kut´su, kut´sut> lstk koer; kutsikas ▪ tõistre rahval om til´luk kut´su naabritel on väike kutsikas. Vrd kut´s, kut´sa, kutsik

lal´l2 <lalli, lallit> lstk jalg ▪ tillikse lalli ollive külmä tillukesed jalad olid külmad; üit´s lallik latsel kinni jo üks jalake on lapsel kinni juba (st üks jalats on jalga pandud). Vt jalg

lul´l <lulli, .lulli> Hls Krk
1. väike piip ▪ temä sedä lulli ammaste vahelt ärä ei pane tema seda piipu hammaste vahelt ära ei pane (suust ei võta). Vrd piip
2. lstk lusikas ▪ ot ma tuu siul väikse lulli! oota, ma toon sulle väikese lusikakese!. Vrd lusik, lus´k

musi <musi, musi> Krk
1. lstk suu ▪ latse musi olli must lapse suu oli must. Vrd musu
2. musi, kerge suudlus ▪ miis olli sihande äbelik, es tohi otsa vaate kah, kun temä sis võis musi anda mees oli selline häbelik, ei võinud otsagi vaadata, kus ta võis siis musi anda. Vrd mud´su, mun´t, nok´s5, sut´t2

musu <musu, musu> , mus´u <mus´u, mus´u>
1. musi ▪ esä an´ds emäle musu isa andis emale musi. Vrd mud´su, mun´t, nok´s5, sut´t2
2. lstk suu ▪ mõse latse mus´u kukus pese lapse suu puhtaks. Vrd musi

non´n2 <nonni, .nonni> lstk tondike ▪ nii nonni tuleve kaugelt maalt (rahvalaulust) need tondikesed tulevad kaugelt maalt. Vrd ton´t, toosu

non´nu <non´nu, non´nut> lstk noorik ▪ vii sii pan´g non´nul vii see ämber noorikule. Vrd noorik

nuk´k2 <nuki, nukki>
1. nukk, ots, väike esilduv osa; lstk suu, musi ▪ valip söögi man, ei läe nukki valib söögi juures, ei lähe nukkigi (st ei söö isuga); anna mulle nukki, anna tsuukest! Krk anna mulle musi, anna suukest!. Vrd nok´s5
2. nokk (linnul) ▪ nuk´k om linnul, kand nuki vahel toitu nokk on linnul, kannab noka vahel toitu. Vt nokk
3. loomanina, koon ▪ kus sa oma nuki topit! kuhu sa oma nina topid! (koerale). Vrd nõna

oisuk <oisukse, oisukest> , oisu <oisu, oisut> , os´u <os´u, os´ut> Trv lstk oinastall ▪ tilluk oisuk ja lambak om laudan väike oinatall ja lambake on laudas; nüid om latsil pal´lu oisusit nüüd on lastel palju oinatallesid; os´u tule siia! oinake, tule siia!. Vrd .oinak, oiss

on´n2 <onni, .onni> lstk onu ▪ küll ta är tääd, meant sii on´n om küll ta ära teab, milline see onu on. Vt onu

.opti Trv lstk hopsti ▪ peni karas´ opti üle oja koer hüppas hopsti üle oja

.peisek <.peisekse, .peisekest> Krk lstk tagumik ▪ käänä oma peisek memme manu! keera oma tagumik memme poole!. Vrd pepu, perse

pepu <pepu, peput> Krk lstk pepu, tagumik ▪ latse pepu tulep puhtes tetä lapse tagumik tuleb puhtaks teha. Vrd .peisek, perse

pibi <pibi, pibi> Hel lstk valu ▪ ärä tii latsele pibi! ära tee lapsele valu!. Vt valu1

pikk|.piiter <pikk|.piitre, pikk|.piiterd ~ pikk|.piitert> lstk keskmine sõrm ▪ pikkpiiter om kige pikep sõr´m pikkpeeter on kõige pikem sõrm

pipp <pipi, pippi> lstk piim ▪ anna latsel pippi kah anna lapsele piima ka. Vt piim, Vrd .valgus

pissime <pisside, pissi> lstk pissima, kusema ▪ ma pis´se ärä joba ma pissisin ära juba. Vrd pis´same

pis´su <pis´su, pis´sut> Hls
1. piss ▪ pis´su tulli püksi piss tuli püksi. Vt pis´s
2. lstk tüdruku suguelund, häbe ▪ pis´su olli valuses jäänu häbe oli valusaks jäänud. Vrd pasim, pas´s3, tuss3, tutak

pit´su2 <pit´su, pit´sut> Hel lstk koerake ▪ pit´su liput´ lastel ännäge ja lak´k käse koerake liputas lastele saba ja lakkus käsi. Vrd koer, kut´s, kut´sa, kut´su, peni

punu <punu, punu> lstk kõht ▪ latsekesel om punu täüs lapsekesel on kõht täis

pupp <pupu, puppu> lstk puder ▪ küll om sul põllek pupuge küll on sul põlleke pudruga; ooda, ma keedä latsel puppu oota, ma keedan lapsele putru. Vt puder

päpp <päpä, päppä> lstk leib ▪ lastel panti päp´p nutsu sissi lastele pandi leib nutsu sisse; lait´s küsüs: päppä taass! laps küsib: leiba tahaks!. Vt leib

pät´u <pät´u, pät´ut> Hls lstk suss ▪ pane pät´u jalga, põrmandu om kül´mä pane sussid jalga, põrandad on külmad. Vrd pät´t, pätäk1

rik´s2 <riksi, .riksi> Trv lstk kiku, lapse hammas ▪ joba om latsel riksi suhun juba on lapsel kikud suus. Vrd kik´k4