[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

jõhv|lind <jõhv|linnu, jõhv|.lindu> talvike (Emberiza citrinella) ▪ jõhvlinnu pesä löüsi, jõhvist väl´lä reiut talvikese pesa leidsin, jõhvidest valmis tehtud. Vrd jõhvik3, talvik2

kiri|lind <kiri|linnu, kiri|.lindu> Hls lepatriinukirilind, kirilind, näüdä kus puul miu nuurmiis – kirilind lastas näpu pääl tulla ja lauletse ninda seni ku kirilind lendu lääp lepatriinu, lepatriinu, näita, kuspool minu noormees – lepatriinu lastakse näpu peale tulla ja lauldakse niimoodi seni, kui lepatriinu lendu läheb. Vrd kiri|kirjat´, kirjan´d|lehm, kirju|lehmäk, kirjät´|lehm, käo|kirjät´

kitu|lind <kitu|linnu, kitu|.lindu> Krk kiitlejaüit´s va kitulind ta iki om üks vana kiitleja ta ikka on. Vrd .kiitlik, kitu|perse, kitu|riist

kuku|lind <kuku|linnu, kuku|.lindu> Hls Krk
1. kägukas sa kukulindu olet joba kuulu? kas sa käo kukkumist oled juba kuulnud?. Vrd kägu, mõtsa|kukk
2. kukupai, lapse hellitusnimiolet sia iki üit´s kukulind oled sa ikka üks kukupai. Vt kuku

kül´mä|lind <kül´mä|linnu, kül´mä|.lindu> Hls tihane (Parus) ▪ kül´mälind om tiane, kõllatse nokage külmalind on tihane, kollase nokaga. Vt .tiane1, tigane1, tihake, tihane

lepik|lind <lepik|linnu, lepik|.lindu> Trv lepalind (Phoenicurus) ▪ lepiklinnu om tillikse linnukse lepalinnud on väikesed linnukesed. Vt lepä|lind

lepä|lind <lepä|linnu, lepä|.lindu> Hls Krk lepalind (Phoenicurus) ▪ lepälinnu om päält allika sinikase, lepikun laseve sirts sorts Krk lepalinnud on pealt hallikad-sinakad, lepikus laulavad sirts-sorts. Vrd lepik|lind

lina|lind <lina|linnu, lina|.lindu> Hel linavästrik (Motacilla alba alba) . Vrd jää|.purdlane, jää|põruteje, lina|.västrik, lina|äniläne, äni|lind

lind <linnu, .lindu>
1. lindlindel om puhma sehen pesä lindudel on põõsas pesa; sa olet nenda rõõmus ku lind sulle piiu sittun Trv (knk) sa oled nii rõõmus, nagu lind [oleks] sulle pihku sittunud; mõni inimen om ker´ge uneg ku linnu suigaguge mõni inimene on kerge unega, nagu linnu suiguga (suigatab kergelt nagu lind). Vrd sirk, su´lg|luum
2. lendav putukas (mesilane vms)ereline om kige kurjep pistje lind herilane on kõige kurjem nõelaja putukas; lind eiten ja temä lännü puu sissi aama Krk mesilased [olevat] peret heitnud ja tema läinud [neid] mesipuu sisse ajama. Vt mesi|lind

maa|mesi|lind <maa|mesi|linnu, maa|mesi|.lindu> kimalane, maamesilanemaamesilinnu om kimalase, mõtsan maa sehen teeve pesä maamesilased on kimalased, metsas teevad maa sisse pesa. Vrd kimalene

mesi|lind <mesi|linnu, mesi|.lindu> mesilanemesilinnu võtav ku kõminen tatren mesilased sumisevad tatrapõllul; suu ehen ta ku mesilind, libistes piltl näo ees [on] ta nagu mesilane, lipitseb. Vrd mesilene, mesiline

paabu|lind <paabu|linnu, paabu|.lindu> paabulind (Pavo) ▪ paabulinnul om uhke saba paabulinnul on uhke saba; lääp ku paabulind kõnnib kui paabulind. Vt vou

pajo|lind <pajo|linnu, pajo|.lindu> Trv lambahänilane (Motacilla flava flava) ▪ pajolind eläs pajode man lambahänilane elab pajude lähedal. Vrd .lamba|äniline


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur