[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

käse|pidi, käsi|pidi käsipidi, kätega ▪ käsitsi kakelus ku käsepidi kisuve kätega kaklus [on], kui käsipidi kisuvad; latse om käsipidi taina sihen lapsed on käsipidi taigna sees. Vrd käsiti, käsitse

käsi1 <käe, kätt, iness kähen>
1. käsi ▪ ega mul katte paari käse ei oole (knk) ega mul kahte paari käsi ei ole (ega ma nii palju ka teha ei jõua); käest andas ommuku varakult ärä käest antakse hommikul vara ära (loomade lisasöötmisest); käsi olgu puhas võõra varast ja suu võlsist tühi käsi olgu puhas võõra varast ja suu valest tühi; naisel käe kinni keidetu piltl naisel [on] käed kinni köidetud (laps sündinud). Vrd käbär1
2. pikkusmõõt ▪ vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt vikatid olid kuus kätt ja üheksa kätt [pikad]
3. suund, pool, külg ▪ mine üä käe poole mine parema käe poole (paremale)

käsi2 Krk kätega ▪ ma lää tühjä käsi ma lähen tühjade kätega (pole midagi külakostiks)

käsi|ar´st <käsi|arsti, käsi|.arsti> Hel posija, nurgatohter ▪ mede nän´n olli käsiar´st meie vanaema oli posija. Vrd maa|ar´st, posije, soola|puhuje

käsi|kaudu pimesi, kobamisi, käsikaudu ▪ ma lätsi pimen käsikaudu usse manu ma läksin pimedas kobamisi ukse juurde. Vrd pimesi, pimmessehen

käsi|kivi <käsi|kivi, käsi|kivi> käsikivi ▪ käsikivil olli sil´m kesspaigan käsikivil oli silm keskpaigas. Vt kivi

käsi|pidi vt käse|pidi

käsi|põsikil Hls Krk, käsi|põsikile Trv käsipõsakil ▪ näin ist käsipõsikil lavva veeren vanaema istub käsipõsakil laua ääres; kurt käsipõsikile ku nui mud´u (knk) passib käsipõsakil nagu nui kunagi. Vrd käsi|põsil, käsi|põsili

käsi|põsikile vt käsi|põsikil

käsi|põsil Hls Krk käsipõsakil ▪ ma kurdi raasikse aiga pikäli käsipõsil, es makkagi viil ma lebasin natuke aega pikali käsipõsakil, ei maganudki veel. Vt käsi|põsikil, käsi|põsili

käsi|põsili Trv käsipõsakil. Vt käsi|põsikil, käsi|põsil

käsi|raha <käsi|raha, käsi|raha> tagatisraha, ettemaks ▪ käsiraha tule ommen ärä massa tagatisraha tuleb homme ära maksta; musu om niku käsiraha (knk) suudlus on seksi käsiraha

käsi|saag´ vt saag´1

käsi|tun´n <käsi|tunni, käsi|.tunni> taskukell, uur Krk ▪ kõllatside pükstege jõõbik miis võt´t karmanist käsitunni edev kollaste pükstega mees võttis taskust taskukella

käsi|tüü <käsi|tüü, käsi|tüüd> käsitöö ▪ noore ei armaste käsitüüd tetä noored ei armasta käsitööd teha. Vt käe|tüü, näpu|tüü

laba|käsi <laba|käe, laba|kätt> labakäsi, kämmal koos sõrmedega ▪ labakäsi olli tal kinda sehen labakäsi oli tal kinda sees. Vrd kämmäl1

raud|käsi <raud|käe, raud|kätt> Krk isamees, kosjaisa ▪ raudkäsi es lase esiki piibu pääl tuld võtta isamees ei lasknud isegi piibu peale tuld võtta (pulmas). Vrd raud|käpp