[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ahju|kivi vt ahu|kivi

ahu|kivi <ahu|kivi, ahu|kivi> , ahju|kivi <ahju|kivi, ahju|kivi> ahjukivi, kerisekivi ▪ ahukivi ütelti mere veerest tuudavet ahjukivid öeldi mere äärest toodavat

araku|kivi <araku|kivi, araku|kivi> Krk harakakivi, kvarts ▪ arakukivi om tulekivi taoline harakakivi on tulekivitaoline. Vrd päevä|kivi

jumale|kivi <jumale|kivi, jumale|kivi> Krk vaskvitriol ▪ jumalekivi panti silmä pääle vaskvitrioli pandi silma peale. Vrd sil´mä|kivi, sini|kivi

kivi <kivi, kivi>
1. kivi, kivim ▪ sääl nurme pääl om kivi kivin kinni seal põllul on kivi kivis kinni; kivel ja kirvel pand vastu (knk) kivi ja kirvega paneb vastu (st kogu jõuga); anna miul kivi kangutev puum anna minule kivi kangutamise poom || sala|kivi maapinnale mitteulatuv kivi, salakivi ▪ salakive om maa täüs, adra lääve purus salakive on maa täis, adrad lähevad puruks
2. käsikivi ▪ ku ei ole ästi maha rihit, siss kivil tõine viir lõikap tuld ja tõiselt puult tuleve terve terä Krk kui ei ole hästi seatud, siis käsikivil teine äär lõikab tuld (kivid käivad vastu) ja teiselt poolt tulevad terved terad (on liiga suur vahe) (st käsikivi ei jahvata korralikult). Vt käsi|kivi
3. seebikivi, naatriumhüdroksüüd ▪ kivi lõikas ärä ruttu, kait´s tunni aiga ja om siip´ valmis seebikivi toimib ruttu, kaks tundi ja on seep valmis. Vt seebi|kivi

kivi|jürräi <kivi|jüräje, kivi|jüräjet> Hel hink; väike söögiks kõlbmatu jõekala. Vt ink, kivi|kala, kivi|mür´k, kivi|nuul´

kivi|kala <kivi|kala, kivi|kala> Trv hink; väike söögiks kõlbmatu jõekala. Vrd ink, kivi|jürräi, kivi|mür´k, kivi|nuul´

kivi|kuristik <kivi|kuristigu ~ kivi|kuristiku, kivi|kuristikku> Krk hrv kivikülv, kivine koht. Vrd kuristik

kivi|küt´t <kivi|küti, kivi|kütti> Hel kivitäks, tikutaja (Oenanthe oenanthe) ▪ kiviküt´t om tillike linnuk kivitäks on väike linnuke. Vrd kivi|säk´s, kivi|täk´s, kivi|tsakk, Vt möhiteje

kivi|.laudi <kivi|.laudi, kivi|.laudit>
1. veskikivide alus ▪ kül´m ku kivilaudil külm kui veskikivide alusel
2. käsikivi alus ▪ ku mõni rassepest kõn´d või tüü edesi es lää, miu esä ütel´, ta vedä ku kivilaudit jalun kui mõni raskemalt kõndis või töö edasi ei läinud, [siis] minu isa ütles, [et] ta veab kui kivilaudit jalus

kivi|mür´k <kivi|mürgi, kivi|.mürki> Hls hink; väike söögiks kõlbmatu jõekala. Vt ink, kivi|jürräi, kivi|kala, kivi|nuul´

kivi|.naaber <kivi|.naabre, kivi|.naabert ~ kivi|.naaberd> kivinaaber (lastemäng) ▪ lait´s lännu üte istje ette ja ütelnu: tere-tere kivinaaber, tõine vastu: jumalime, puunaaber! laps läinud ühe istuja ette ja ütelnud: tere-tere, kivinaaber; teine vastu: jumalime, puunaaber! (kivinaabri mängimisel)

kivi|nuul´ <kivi|nooli, kivi|nuult> Hls Krk hink ▪ kivinooli neid ei süvvä, om vähelise hinke ei sööda, on (liiga) väikesed. Vrd ink, kivi|jürräi, kivi|kala, kivi|mür´k

kivi|raanik <kivi|raanigu, kivi|raanikut> kivivare, kivine koht ▪ mõts om ku kiviraanik, kive täüs mets on kui kivivare, kive täis. Vrd kivi|saat, kivistik, kivi|vare

kivi|rul´l <kivi|rulli, kivi|.rulli> Krk
1. võldas (Cottus gobio) ▪ kivirul´l elävet kolta all võldas elavat kaldaõõnsuses. Vrd mür´k4, mür´ss1
2. lepamaim (Phoxinus phoxinus) . Vt lepik|kala

kivi|ruus´ <kivi|roosu, kivi|.ruusu> roos (haigus) ▪ kiviruus tulep sis, ku kivi man om kennigi eitünü kiviroos tuleb siis, kui kivi juures on keegi ehmunud; kiviruus olevet kige valusemp ruus, luutüki tulliv selle roosuge väl´lä kiviroos olevat kõige valusam roos, luutükid tulid selle roosiga välja. Vrd ruus´3, tuli|ruu´s

kivi|saat <kivi|saadu, kivi|.saatu> kivine maa, kivikangur ▪ kivisaat om maa kun om pal´lu kivisit kogussen kivisaat on maa, kus on palju kive koos. Vrd kivi|raanik, kivistik, kivi|vare

kivi|sammel <kivi|.samble, kivi|sammelt ~ kivi|sammeld> kivisammal ▪ kivisammelt es kästä kista, küüdse ranna lääve üles kivisammalt ei lubatud kiskuda, küünevallid lähevad üles (katki). Vt sammal

kivi|sil´m <kivi|silmä, kivi|.silmä> kivisilm, auk ülemise veskikivi keskel, kust vili mõlema kivi vahele variseb ▪ terä jooseve kivisilmä terad varisevad kivisilma

kivi|sinine vt sinine

kivi|suul vt suul

kivi|säk´s <kivi|säksi, kivi|.säksi> Krk Hel kivitäks (Oenanthe oenanthe) ▪ kivisäksil om ahervarte sehen pesä kivitäksil on ahervaremetes pesa. Vrd kivi|küt´t, kivi|tsak´k, kivi|täk´s, Vt möhiteje

kivi|süsi <kivi|söe, kivi|sütt> kivisüsi ▪ kivisöe aisive nindagu irmus kivisöed haisesid mis hirmus. Vrd mere|süsi, süsi, üdsi

kivi tahume vt tahume

kivi|tii vt tii2

kivi|tsak´k <kivi|tsaki, kivi|tsakki> Trv kivitäks (Oenanthe oenanthe) ▪ eilä mia löüsi kivitsaki pesä eile ma leidsin kivitäksi pesa. Vrd kivi|küt´t, kivi|säk´s, kivi|täk´s, Vt möhiteje

kivi|täk´s <kivi|täksi, kivi|.täksi> kivitäks (Oenanthe oenanthe) ▪ kivitäksi pesä löüsi ahervare siist kivitäksi pesa leidsin ahervareme seest. Vrd kivi|küt´t, kivi|säk´s, kivi|tsak´k

kivi|vare <kivi|vare, kivi|varet> kivikuhjatis, kivihunnik ▪ kivivare om nurme sihen kivivare on põllu sees. Vt kivistik

kõksi|kivi <kõksi|kivi, kõksi|kivi> Hls piltl tulekivi ▪ tulekivi õigati ike kõksikivis, lüüdi kõksti tulekivi hüüti ikka kõksikiviks, löödi kõksti (tuld välja). Vt tule|kivi

käsi|kivi <käsi|kivi, käsi|kivi> käsikivi ▪ käsikivil olli sil´m kesspaigan käsikivil oli silm keskpaigas. Vt kivi

lõmmu|kivi <lõmmu|kivi, lõmmu|kivi> Hel koldeesine kivi puulõhkumiseks ja peergude kiskumiseks, lõmmukivi ▪ lõmmukivi pääl kisti pirde lõmmukivil tehti peerge

maa|kivi <maa|kivi ~ maakive, maa|kivi> maakivi; põllukivi ▪ reheahju päälmine jagu olli savikivedest, palutet kivedest, muidu olli maakivedest reheahju pealmine osa oli savikividest, põletatud kividest, muidu oli põllukividest. Vrd raud|kivi

mun´n|kivi <mun´n|kivi, mun´n|kivi> Krk munakivi ▪ Abja uulitse om mun´nkivest tett Abja tänavad on munakividest tehtud

pae|kivi <pae|kivi, pae|kivi> paekivi ▪ paekivi tuvvas mere veerest paekivi tuuakse mere äärest. Vt paas´, pae

pelli|kivi <pelli|kivi, pelli|kivi> ohvrikivi ▪ ku lehm tulli nüs´mä, sis edimene piimasorts viiti pellikivi pääle kui lehm tuli lüpsma, siis esimene piimasorts viidi ohvrikivi peale

piiri|kivi <piiri|kivi, piiri|kivi> piirikivi, talu piire märkiv kivi ▪ vana piirikivi olli padriku sihen vana piirikivi oli padrikus

põrgu|kivi <põrgu|kivi, põrgu|kivi> põrgukivi, tahke hõbenitraat ▪ põrgukivige ravites koeranaklu hõbenitraadiga ravitakse koeranaelu; põrgukivi om väike valge kivik, sellege kõrvedets aaba põrgukivi on väike valge kivike, sellega kõrvetatakse haava

päevä|kivi <päevä|kivi, päevä|kivi> päevakivi, põldpagu ▪ päeväkivi näkküs läbi vastu päevä päevakivi paistab vastu päikest läbi. Vrd araku|kivi

raud|kivi <raud|kivi, raud|kivi> Krk raudkivi, maakivi ▪ sanna ahi olli raudkivedest tett sauna ahi oli raudkividest tehtud. Vt maa|kivi

risti|kivi <risti|kivi, risti|kivi> ristikivi, ristiga piirikivi ▪ ristikivi om talu piiri pääl ristikivi on talu piiri peal

räni|kivi <räni|kivi, räni|kivi> Hel ränikivi ▪ ränikivist tetti kivi aal noole otsi ränikivist tehti kiviajal nooleotsi. Vrd räni2