[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.kan´tme ~ .kan´tma <.kanti, kandi> tahuma, kantima ▪ palgi tahave kanti palgid tuleb tahuda. Vrd tahume

.kastme1 ~ .kastma <.kasta, kasta, nud-part .kasten> kastma, kallama, valama ▪ oh jumal paraku paksu putru, kui võid kasta ei oole (knk) oh jumal tehku paremaks paksu putru, kui võid ei ole kastmiseks. Vrd .kaldame, valame

.kastme2 ~ .kastma <.kasta, kasta> sõtkuma (leivataigna kohta) ▪ ku leib ei ole äste kastet, sis om pudeve kui leib ei ole hästi sõtkutud, siis on pude; leibä piap nii kastme, et ots likes lääp leiba peab nii sõtkuma, et otsmik märjaks läheb. Vrd .sõkme

.katme ~ .katma <katta, kata, tud-part katet>
1. katma, katteks peale asetama ▪ kardulekuhi kateti põhuge kinni kartulikuhi kaeti põhuga kinni
2. riietama, kellelegi riideid muretsema ▪ lammast piap iki pidäme, sõs saap rõõvast ihu katta lammast peab ikka pidama, siis saab riiet ihu katmiseks
3. katuse roovile õlgi vm panema ▪ katuse murde katmine olli kige kallep Krk katusemurde katmine oli kõige kallim
4. sööki lauale panema ▪ tüdrigu katave lavva tüdrukud katavad laua

.keitme ~ .keitmä <.keitä, keidä>
1. köitma, siduma ▪ sulle keida jala külgi villane lang, sa katski ei kakka Hel sulle seo jala külge villane lõng, sa katki ei tõmba (laisast töötegijast); keidä pussak üülde seo meestevöö vööle. Vrd .köitme, sidume
2. piltl jutuga köitma, kaasa haarama ▪ temä keit´ endä kõnege endä kül´ge tema köitis enda jutuga enda külge

.kestme ~ .kestmä <.kesta ~ .kestä, kesta ~ kestä>
1. kestma, vältama (ajaliselt) ▪ üitsigi asi ei või egäveste kestä ükski asi ei või igavesti kesta. Vrd .tuur´me, .vältäme
2. vastu pidama ▪ keresse kivi om ümärikse maakivi, üit´s aaste kestäve pal´t kerisekivid on ümarikud maakivid, ühe aasta ainult peavad vastu. Vrd .kurtme1, pisume, püsüme

.kiitme <.kiitä, keedä>
1. keetma ▪ mea keedäs ärä küll, ei ole keedetevet mina keedaks ära küll, ei ole, mida keeta; maagelõng olli kirjutetev lõng, temä es keedä väl´lä, es aja värvi maagelõng oli kirjamislõng, sellest ei keenud [värv] välja, ei andnud värvi. Vrd .vaarame, vaariteme, .vaar´me
2. piltl lööma, virutama ▪ ma talle üte napsu keedi vastu pääd ma talle ühe laksu lõin vastu pead. Vrd läigiteme, .lüüme, viruteme
3. piltl metalli kokku jootma, sulatama ▪ sepp kiit´s kirvel teräse ette sepp sulatas kirvele tera ette. Vt .juutme, sulateme
4. piltl vett maa seest välja ajama, pulbitsema ▪ kiitev allik kiit liiva üles pulbitsev allikas ajab liiva üles

.kistme <.kistu, kistu>
1. kustuma; surema ▪ tuli kis´t ärä tuli kustus ära; surmake om täämbä ärä kisten (knk) väga vana inimene on täna ära surnud. Vrd .kurtume, .sumpume
2. hääbuma, tuhmuma, käibelt kaduma ▪ sii kiri akas´ kistme see kiri hakkab tuhmuma; Toomas ei ole viil kistun Toomase nimi ei ole veel käibelt kadunud. Vrd .kistume, .raugeme

.kitme1 ~ .kitma1 <kittä, kitä>
1. kiitma ▪ mia kitä siut mehel ma kiidan sind mehele (st et sa saaksid mehele); peni kit´t oma pesädä, är´g kit´t äädä einämaada Trv (rahvalaulust) koer kiitis oma pesa, härg kiitis head heinamaad. Vrd ülendeme || tagalt .kitme tagant kiitma, sõnadega nõustuma ▪ ta kit´t kikki tagalt mis tõise ütlive ta kiitis kõiki tagant, mis teised ütlesid
2. lausuma, ütlema ▪ temä kit´t, no sedäsi sii asi ei lää tema ütles, et niimoodi see asi ei lähe. Vrd kuuluteme, .lausme, .ütleme

.kit´me2 ~ .kit´ma2 <kitti, kiti> kittima, kitiga täitma v kleepima ▪ liht lage ei kitite, alt lüüdäv lagi kitits lihtlage ei kititata, altlöödavat lage kititakse. Vt kititeme

.kostme ~ .kostma <.kosta, kosta>
1. ütlema, sõnama; vastama ▪ kui käüsime koolin, sis õpeteje küs´k, pidime kostme kui käisime koolis, siis õpetaja küsis, pidime vastama. Vrd .kitme1, .lausme, .vastame1, .ütleme
2. kellegi eest kostma ▪ sii om nänni poig kelle iist emä kost see on memmepoeg, kelle eest ema kostab
3. kõlama, kostuma, kuulduma ▪ kõla kost kavede ärä [hääle]kõla kostab kaugele. Vrd .kuuldume, .kuulume, kõlame

.kurtme1 ~ .kurtma1 <.kurta, kurda>
1. seisma, paigal püsima ▪ ta es kurda pud´elen ka paigal (knk) ta ei seisnud pudelis ka paigal; kurda vait! ole vait!; ma püstü kurdi raasik aiga sääl ma seisin püsti natuke aega seal; vammusse olevet ninda paksu ollu, et olevet püstü kurten peris vammused olevat nii paksud olnud, et olevat püsti seisnud päris. Vrd pisume, püsüme, .saisme, .seisme
2. kestma, vastu pidama ▪ pilliruugene katus kurdap kige rohkemp aiga ku muu kennigi Hls pilliroost katus peab kõige kauem vastu, [rohkem] kui miski muu; küll ta kurt olla küll see kestab kaua. Vrd .kestme

.kurtme2 ~ .kurtma2 <.kurtu, kurdu> Hel kurtuma, kuhtuma, hääbuma; kustuma ▪ lamp om kurtun lamp on kustunud. Vt .kurtume

.kuut´me <.kuuti, koodi> Krk koodiga reht peksma. Vt kooditeme

.köitme ~ .köitmä <.köitä, köidä> , .köütme ~ .köütmä <.köütä, köüdä> köitma, siduma ▪ sõpu mähiti ümmer ja üüksege köüdeti kinni sõuke mähiti ümber ja vööga seoti kinni; köidä pagla kinni seo nöörid kinni. Vt .keitme, Vrd kabluteme, sidume

.kör´tme <.körti, kördi> Krk Hel krookima, kurrutama ▪ kör´t körditi päält ärä, sõs panti viir pääle seelik kroogiti kõigepealt ära, siis pandi värvel peale; ame olli kaala mant kördit särk oli kaela juurest kroogitud. Vrd ellateme, kimardeme, kuperteme2, .vol´tme

.köütme vt .köitme

.kütme <küttä, kütä>
1. kütma ▪ ahi taht ärä küttä ahi on vaja ära kütta. Vrd kõõmuteme
2. kuivatama ▪ tõuvili kikk küteti turvastege, aga levä vili küteti puiege, et mudu turba maik lääp leväle manu seemnevili kõik kuivatati turbaga, aga leivavili kuivatati puudega, et muidu turba maitse tuleb leivale juurde. Vt kuivateme
3. piltl peksa andma, tappa andma ▪ selle jutu pääle kütets kere kuumas selle jutu peale antakse tappa. Vrd .pesme
4. midagi intensiivselt või palju tegema ▪ rahvast kütäp kirikuse rahvas kiirustab kirikusse; ku vaim om kadunu, sis ei ole enämb inimest, mutku kütä auda kui vaim on kadunud, siis ei ole enam inimest, muudkui aja hauda. Vrd kumame2, .laan´me2, .lah´mme

.küüt´me <.küüti, küüdi>
1. sõidutama, küütima, vedama ▪ kel täempe om aiga sedä last küüti kellel täna on aega seda last sõidutada. Vrd sõiduteme, vedäme2
2. (sisse) ajama, pressima ▪ mia ole küllält käpäge küütin üskit sissi ma olen küllalt käega pressinud tuulamata vilja sisse (rehepeksul). Vt .res´me